Rabamaastik ja taevasPildi autor: Leon Metsallik

Riiklikku turismiveebi külastas mullu 6,2 miljonit inimest

Huvilisi oli 197 riigist

Anu Villmann

Visit Estonia turismiinfo koordinaator

2025. aastal jõudis Puhka Eestis/Visit Estonia turismiveebi 6,2 miljonit huvilist 197 riigist. Tubli veerand ehk 25,8% külastajatest käis veebis aasta jooksul mitu korda ning tervelt 58% kõigist külastajatest moodustasid Soome ja Läti elanikud.

Kui võrrelda läinud aasta tulemusi 2024. aastaga, siis tunamullu maabus turismiveebis ca 7,8 miljonit külastajat 192 riigist. 2024. aasta esimesel poolaastal oli kasutusel vana veeb, millel oli rohkem keeleverisoone (vene ja rootsi keel, mida uues veebis enam ei ole) ning oli ka rohkem artikleid, mis tõigi suurema orgaanilise liikluse.

Visit Estonia digiturunduse analüütiku Ingrid Veermetsa sõnul nähtub turismiveebi liiklusest, et kui inimene on juba siia jõudnud ja veidi ringi vaadanud, siis on ta üldjuhul valmis ka ostu sooritama. Visit Estonia veebis on ümmarguselt 6380 objekti ja vaid iga neljas neist (1660) on tehniliselt valmis ostuteekonda edasi viima. „See tähendab seda, broneerimise link on olemas vaid 26 protsendil objektidest. Seda näitu tuleb kindlasti tõsta, sest ka uus turismi tegevuskava 2026-2029 näeb ette, et aastaks 2029 on Visit Estonia veebis olevatest turismiteenustest 65% reaalajas online broneeritavad,“ ütleb Ingrid. 

Pildi autor: Visit Estonia

Vaatame põgusalt ka teisi eelmise aasta numbreid:

  • Üks kasutaja külastas turismiveebis keskmiselt kolme lehte. Leht võib tähendada nii artiklit kui ka mõnd turismiobjekti.
  • Aktiivne turismiveebis viibimise aeg oli üks minut ja 37 sekundit. See on 2024. aastaga võrreldes pea kolmandiku võrra ehk 32 sekundi võrra pikenenud. Põhjuseks võib olla see, et inimene ei leia soovitud infot üles või siis on lehe sisu nii huvitav, et lehel viibitakse kauem.
  • Turismitooteid ja – objekte vaadati 4,15 miljonil korral, mis on võrreldav 2024. aasta tasemega. See näitab, et hoolimata väiksemast külastajate kogumahust püsis kasutajate huvi turismiteenuste vastu tugev.
  • 36% veebilehe vaatamistest toimus sisulehtedel ehk siis artiklitel ja teemalehtedel (loodus, toit, kultuur, sündmused jne). 42% uuris konkreetseid turismiteenuseid ja -tooteid.
  • Kõige menukamal artiklil klõpsati 51 000 korda.
  • Ettevõtjate endi kanalitesse liiguti veebist edasi 312 000 korda, kusjuures välisriikide kasutajate efektiivsus oli seejuures suurem kui Eesti kasutajatel.
  • Erinevatele turismiveebi lisatud transpordi- ja piletimüügiplatvormide linkidele tehti mullu 56 600 klikki.
  • Kuigi sotsiaalmeedia on Visit Estonia jaoks üks olulisemaid nähtavuse- ja inspiratsioonikanaleid, tuleb veebiliiklus valdavalt otsingupõhisest käitumisest. 2025. aastal moodustas orgaaniline otsing 48% sessioonidest. Tasulist liiklust tõid peamiselt imagoloogilised ja taktikalised kampaaniad ning Google'i maksimaalse toimivuse ja otsingu püsireklaamid.
  • Tehisaru rakenduste kaudu turismiveebi jõudnud kasutajad on muutunud märgatavalt ostuvalmimaks: nende konversioonimäär kasvas 2024. aasta 5,8 protsendilt 2025. aastal 13,6 protsendini.

Ingridi sõnul võtavad Google ja AI-tööriistad järjest rohkem üle varajase inspiratsiooni ja üldinfo andmise rolli. „See tähendab, et meie veebilehele jõuab küll vähem, aga see-eest otsustusvalmimad kasutajad,“ selgitab ta.

Pildi autor: Rivo Veber

Kuidas jaotus huvi regionaalselt?

Turismiveebi lehtede vaatamiste arv ühe objekti kohta on maakondade lõikes väga erinev. Nagu arvata võib, on vaatamiste arv objekti kohta kõrgeim Harju maakonnas koos Tallinnaga (354). Tartu, Lääne-Viru ja Valga maakonnas on see näitaja vahemikus 119-121, Pärnu ja Saare maakonnas jääb 93-99 vahele. Madalaim lehevaatamiste arv objekti kohta on Jõgeva maakonnas (16) ja Järva maakonnas (21). Võrdluseks, et üle-eestiline keskmine on 86.

Protsentuaalselt kujunes kasutajate huvi pingerida nii: Harjumaa (55,9%), Pärnumaa (8,1%), Tartumaa (7,8%), Saare maakond (6,1%), Lääne-Virumaa (4,3%), Valga maakond (3,5%), Ida-Viru maakond (3,4%), Võru maakond (2,9%), Läänemaa (2,4%), Viljandi maakond (1,3%), Hiiumaa (1,2%), Rapla- ja Järvamaa mõlemad 0,7% ning Jõgeva maakond 0,4%. 

„Andmed kinnitavad, et turismiveebi väärtus ei seisne üksnes külastajate arvus, vaid nende kavatsuse kvaliteedis,“ tõdeb Ingrid. „Kuigi sessioonide kogumaht on vähenenud, on kasutajate kaasatus ja edasiliikumine ettevõtjate suunas paranenud. See viitab, et veeb toimib üha enam otsustusfaasi tööriistana, mitte pelgalt inspiratsioonikeskkonnana.“

Anu Villmann

Visit Estonia turismiinfo koordinaator