Rootsile näpp peale: kuidas meil seal läheb?

Rootslaste ööbimised kasvavad

Anu Villmann

Visit Estonia turismiinfo koordinaator

Rootsist kui Eestile olulisest sihtturust kirjutasime viimati septembris. Poole aasta jooksul ei ole üle mere naabrite pool suurt midagi muutunud, ent kuna mullused turisminumbrid on nüüd kokku löödud, on põhjust möödunud aastale tervikuna tagasi vaadata.

Enne veel, kui numbrite manu minna, väike ülevaade rootslaste meelestatusest, hoiakutest ja teadlikkusest. Info pani kokku Visit Estonia Rootsi turu juht Kristiina Talisainen.

Kuidas rootslane Eestisse suhtub?

Nii-öelda riikide meeldivuse edetabelis asub Eesti (rootslaste arvamuste/hinnangute põhjal) 50 riigi võrdluses 29. kohal Läti taga ja Põhja-Iirimaa ees. Oleme aastaga pingereas viis kohta langenud, 2024. paiknesime 24. kohal.
Mis puudutab reisimist, siis olgugi et Eesti pole rootslase esimene eelistus, hindavad nad meid siiski keskmisest kõrgemalt olulistes valdkondades nagu äri ja kaubandus, riigielu korraldus ja valitsemine, inimesed ja haridus, turism, kultuur ning immigratsioon ja investeerimine.
Eesti maine on Rootsis hea: meid peetakse kõrgelt digitaliseerituks ning positiivselt paistab silma ka meie ärikeskkond. Teadlikkuse mõttes vajavad veidi järele aitamist turism ja kultuur, mis vaatamata Eesti ja Rootsi lähedusele, ei ole ehk nii tugevalt rootslase teadvuses.
Aga need rootslased, kes on Eesti eluoluga rohkem kursis, arvavad meist hästi. Eesti riigijuhtimine on nende hinnangul hästi korraldatud ja riik keskkonnateadlik. Eesti inimesed kipuvad olema tõsisevõitu - mõnikord ehk liigagi! -, aga see-eest nutikad ja usaldusväärsed.
Rootslane käib Eestis peamiselt Tallinnas, eelistab kesklinna nelja tärni hotelle.

Plussid! Rootsi turismiprofessionaalid peavad Eesti trumpideks ajalugu, toidukultuuri ja restorane, šoppamisvõimalusi, taristut, taskukohaseid hindu, tasemel heaolu- ja spaateenuseid, folkloori, disaini, käsitööd, mitmekesisust ja lähedust Stockholmile. Looduse puhul tuuakse välja Pärnu Bay Golf Links (pildil). Tallinna puhul kiidetakse selle mõnusat atmosfääri ja ajalugu ning et siin saab hõlpsasti jalgsi liikuda. Eestit peetakse ilusaks, hea ligipääsuga ning muutustele avatud maaks.
Miinused! Rootslase külastushuvi on leige, leitakse, et Eesti peaks end Rootsis veelgi jõulisemalt turundama. Ilm ja pimedus ei meeldi ning ka majanduslik ebavõrdsus, mida Eestis võib kohata. Teenindusekvaliteet võiks olla parem! Aegajalt tõuseb mure turvalisuse pärast, kuid üldiselt peetakse Eestit sama ohutuks kui ükskõik mis muud Euroopa sihtkohta. Noorem elanikkond teab Eestist kõige vähem. Tallinna peamised rivaalid on hea otseühendusega Praha, Budapest ja Gdansk. Suvisel ajal konkureerib Eesti Vahemere-äärsete sihtkohtadega.
Eestiga seostuvad esimesena märksõnad nagu jõuluturud, kultuur, infotehnoloogia, kiiresti arenev, spaa, Pärnu, toit.

Pildi autor: Robert Lindström

Rootsi sihtturu numbrid aastal 2025:

Eestis tehtud välisturistide kulutustest moodustasid Rootsi külaliste kulutused 3% ehk 55 miljonit eurot (tunamullu 49 miljonit eurot). Rootsi on selle turismitulu näitajaga Eesti sihtturgude pingereas Soome, Läti, Saksamaa ja Suurbritannia järel viies.
Rootslaste ööbimiste arv 2025. aastal: 121 966 (+5,8% kasvu võrreldes 2024. aastaga).
Majutatute arv 57 692 (+10,5% võrreldes 2024. aastaga).
Sihtturu osakaal kõigist välisturistide ööbimistest 3%. 64,3% rootslastest ööbis eelmisel aastal Tallinnas, 20,9% Pärnumaal, 3,5% Tartu maakonnas, Läänemaal 2,3% ja Saare maakonnas 2%.
Prognoos 2026. aastaks: rootslaste ööbimiste arv kasvab 8% ehk 130 000ni.
Prognoos 2029. aastaks: Rootslaste ööbimiste arv kasvab 17% ehk 140 000ni.