Viies aastaaeg Eestis

Võrratu vaatepilt, kus vesi võtab võimust ja vallutab looduse!

Viies aastaeg on eriline nähtus, mida tullakse kaema ka välisriikidest. See märgib looduses üleminekut talvest kevadesse – sula- ja vihmavett on nii palju, et see ei mahu jõesängidesse ära ning voolab laiali põldudele ja metsaalustele.

Suurvee ajal tekib harukordne võimalus liikuda kanuu või paadiga paikades, kuhu muidu satub kuiva jalaga või siis üldse mitte, sest loodus meid igale poole ka ligi ei lase.

Allikas: Priidu Saart

Kulge paadiga mööda üleujutatud põldusid ja liugle puude vahel metsas

Viienda aastaaja kodu on muidugi Soomaa rahvuspark

Maastik muutub kevadeti hiiglaslikuks madalaks järveks, millest kasvavad välja puud ja põõsad. Loe lähemalt, kus ja kuidas viiendat aastaaega kogeda.

UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuulub Soomaa uhkus – ühepuupaadi ehk haabja ehitamine ja kasutamine.

Soomaa rahvuspargi esindajad ütlevad haabja kohta nii: "Puutüvest õõnestatud paat on üks vanemaid veesõidukeid maailmas. Jämedamad puud, millest küllap ka Soomaa jõekallaste elanikud võisid oma esimesed paadid meisterdada, tekkisidki esmalt ca 6000 aasta eest, atlantilisel kliimaperioodil.

Ühest puust paate valmistavad ja kasutavad tänase päevani paljud põlisrahvad kõigil kontinentidel, piirkondades, kus kasvab piisavalt jämedaid puid. Lisaks eestlastele on ühepuupaate siiani kasutusel mitmetel soome-ugri rahvastel: hantidel, mansidel, komidel, udmurtidel, maridel, karjalastel, vepslastel. Lootsikuehituse keskseks tegevuseks on külgede laialipainutamine ehk laotamine. Soojuse ja niiskuse koosmõjul, ehk tule ja veega ning puuokste abil painutatakse lootsiku toorik umbes poole laiemaks. Nii suurendatakse paadi mahtuvust, stabiilsust ning manööverdus- ja kandevõimet."