Viljandi pärimusmuusika festival
Festivalist on aastatega kujunenud omasuguste seas üks Balti- ja Põhjamaade suurimaid, meelitades igal aastal kohale ligi 25 000 muusikasõpra.
Mis on kolm asja, mis inimestel tavaliselt Viljandiga seostuvad? Tõenäoliselt lossimäed, Viljandi paadimees ja Viljandi pärimusmuusika festival.
Viljandi pärimusmuusika festival on igal aastal oodatud sündmus, mis toob väiksesse hansalinna tõelise sigina-sagina, meelitades siia ligi paarkümmend tuhat külalist, et nautida üheskoos head muusikat ja positiivset ning mõnusalt vaba õhkkonda.
Juuli lõpus Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate algul Viljandi kultuurikolledžist levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes aastasadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kohandada kaasaegse elukorraldusega – ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahvuslik eripära ja muusikaline emakeel.
Pärimusmuusika ajal ei musitseerita ainult kontsertidel – viisi võib üles võtta ka keset tänavat
Viljandi pärimusmuusika festivali seeme istutati 15. mail 1993, mil esimest korda toimus festival Pärimusa.
Seal esinesid Väikeste Lõõtspillide Ühing, Untsakad (tollal Rahvastepall), Tiit Kikas ja Peeter Rebane, Justament ning Alle-aa. Rahvusvahelist mõõdet lisas torupilli- ja kandlemängijast ameerika-eestlane Ain Haas.
Viljandi lauluväljakul istus 15. mail piletiga ligi 200 kuulajat, mida ei olnud just ülemäära palju, kuid piisavalt, et korraldajatele edaspidiseks julgust anda.
Pildi autor: Ako Lehemets / VLND / Visit Viljandi
Pärimusmuusika festivali juht Ando Kiviberg sõnab, et pärimusmuusika žanri tervis on praegusel ajal rõõmustavalt hea: esile on kerkinud palju inspireerivaid eeskujusid nii rahvusvahelise karjääriga lavaartistide kui ka isikupäraste kogukonnamuusikute näol.
„Üha rohkem kasvab peale noori andekaid huvilisi ning nende omavaheline terve konkurents kergitab nii pillimängu taset kui traditsiooni tundmise ja valdamise komponenti,“ ütleb ta.
Ta meenutab, et 1993. aasta kevadel, kui festivaliga alustati, oli meie skeenel kaks vaevu tuntud ansamblit: Alle-aa ja Untsakad. „Kõik muud esinejad valisin tuntumate levimuusikaansamblite seast põhimõttel, et nende repertuaaris leidus poplugude kõrval ka mõni rahvalaulutöötlus. Nüüd on olukord tundmatuseni muutunud. Paljud pärimusmuusika žanri artistid on murdnud välja peavoolu ning paljud pop-žanri esinejad soovivad Viljandi pärimusmuusika festivali tarbeks teha spetsiaalse pärimusmuusikal põhineva kava, et meile esinema pääseda. Paljud on pääsenud ka.“
Kui sa pärimusmuusika festivalil Ando Kivibergi ei näinud, siis kas sa üldse käisid seal?
Pärimusmuusika festivalil on igal aastal ka suur hulk väliskülalisi.
Kivibergi sõnul hämmastab neid ja iseäranis välisajakirjanikke kõige rohkem tõik, et Eestis on pärimusmuusika noorte seas nii populaarne. „Kui tavapäraselt moodustavad mujal maailmas folgikontsertidel enamuse publikust väga küpses eas kuulajad, siis meil domineerib selgelt noor energia.
Loomulikult lummab külastajaid ka Viljandi linna väga eriline atmosfäär – imekaunis looduskeskkond ning hästi säilinud puidust vanalinn. Ka festivali korralduse kvaliteet ning publikule pakutav keskkond on pälvinud palju imetlust ning kiidusõnu.“
Pildi autor: Kris Süld / VLND / Visit Viljandi
Kus folgi ajal ööbida?
Viljandi pärimusmuusika festival on kestlik festival, mis tähendab, et ala ja lavadekoratsioonide valmistamisel on arvestatud väärtustava taaskasutuse ja nulljäägilise disainipraktika põhimõtetega.
Korraldajad kasutavad pea ainult jääkmaterjale, millest valdav osa on tulnud kogumiskampaaniate käigus või ettevõtetelt, kes soovivad oma tootmisjääkidele keskkonnasõbralikumat lahendust leida. Nõnda ongi kasutusel olnud näiteks CD- ja vinüülplaadid, paelavabriku praakmaterjaid ning kasutatud messivaibad.
Pildi autor: Kirke Kuiv / Visit Viljandi
Praeguseks on 2024. aasta pärimusmuusika festivalist möödas kaks kuud. Paludes Kivibergil meenutada tänavust tipphetke, nendib ta, et koges palju liigutavaid ja kauneid hetki. Ta toob välja Celia Roose ning Viljandi Kultuuriakadeemia lauljate kontserdi „Regijälg“ Aida suures saalis, Šoti ansambli Rura kontserdi II Kirsimäel ning Harri Lindmetsa ja Henrik Hindrikuse lõõtspillimängu Sõprade hoovis.
„Kõige liigutavama isikliku hetke pakkus mulle aga Kadri Voorand, kui ta 28. juuli öösel mulle sünnipäeva puhul personaalselt kitarri saatel laulis Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi laulu „Videvik“. See tõi klombi kurku ja vee silma...“
Ando Kiviberg soovitab: mida Viljandis lisaks pärimusmuusika festivali külastamisele veel teha
„Viljandis soovitan käia kindlasti Kondase keskuses autsaiderkunsti vaatamas. Samuti võimaluse korral külastada Enn Põldroosi eragaleriid – see ei ole alati avatud, kuid Kondase keskuse rahvaga läbi rääkides võib õnnestuda sinna pääseda ning vanameistri teoseid nautida.
Ugala teater on praegu tippvormis ning pakub kindlasti suurepäraseid elamusi.
Kindlasti tasub proovida ka Viljandi hõrku maitseid. Fellin, Novell ja Roheline Maja suudavad alati pakkuda midagi, mida mujal maailmas ei ole võimalik saada. Ja loomulikult on kõik külastajad alati oodatud Pärimusmuusika Aita.“
Viimati uuendatud
04.10.2024