Eesti iseseisvus – raskesti kättevõideldud aare
24. veebruaril tähistame suurmeeste tegusid, mis tagasid meile iseseisva Eesti vabariigi, ning 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamist
Eesti iseseisvuspäev algab tavakohaselt Eesti lipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni.
Traditsioon sai alguse 1989. aastal, kui 24. veebruaril kell 8.33 Moskva aja järgi heisati UNESCO pärandisse kuuluvas Tallinna vanalinna Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp.
Piduliku päeva lahutamatu osa on olnud kaitsejõudude paraad ja presidendi pidulik vastuvõtt. Paraad tuleb mastaapne nagu alati. Igal aastal võtab sellest osa rohkem kui 800 osalejat. Sündmusel on esindatud Eesti kaitseväe ja NATO liitlaste üksused ning soomusmasinad.
Pidupäevale saab terve päeva jooksul kaasa elada ka ERR-i teleprogrammi vahendusel. Otseülekandena näeb nii Toompeal toimuvat pidulikku lipuheiskamist, paraadi, kaitseväe juhataja kõnet kui ka pärgade asetamist Vabadussõja võidusambale. Õhtul saab teleekraanil näha ka presidendi pidulikku aastapäevapidu, mis toimub Estonia teatri- ja kontserdimajas.
Iseseisvuspäeva tähistatakse üle Eesti
Paigad, mis on seotud Eesti Vabariigi sünni ja taasiseseisvumisega
Eesti Rahva Muuseum (ERM) – tutvustab Eesti riigi kujunemist ja eestlaste identiteeti.
Vabamu – räägib Eesti ja eestimaalaste lugu läbi okupatsioonide, vastupanu, taastamise ja vabaduse.
Endla teatri rõdu – koht, kus 23. veebruaril 1918 loeti esimest korda ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.
Kindral Laidoneri muuseum Viimsis – Eesti sõjaajaloo avastamiseks.
Konstantin Pätsi ausammas ja mälestuspark – mälestus Eesti esimesest presidendist.
Vabaduse väljak ja Vabadussõja võidusammas Tallinnas – ajalooline paik eri nimekujudega läbi aastate.
KGB vangikongid – endised eeluurimisvanglad Nõukogude okupatsiooni ajast.
Toompea loss – Eesti Vabariigi Riigikogu hoone, mille 45,6-meetrises Pika Hermanni tornis lehvib Eesti lipp.
Ajakeskus Wittenstein Paide vallitornis – interaktiivne teekond läbi Eesti ajaloo.
Restoran 100 – reis läbi Eesti köögiajaloo viimase 100 aasta jooksul.
Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil – tutvustab 20. sajandi sõjaajalugu.
Valga sõjamuuseum-teemapark – sõjaline ajaloomuuseum ja vabaaja tegevuskeskus.
Eesti ajaloomuuseum – näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe lossis.
Hiiumaa militaarmuuseum – rannakaitse suurtükkide kogu.
Tallinna lauluväljak ja teletorn – olulised paigad taasiseseisvumise loos.
Balti keti mälestusmärk Lillis – püstitatud sündmuse 20. aastapäevaks.
Tutvu paikadega, millel on Eesti ajaloo tutvustamisel oluline roll
Miks tähistame Eesti iseseisvuspäeva just 24. veebruaril?
Eesti iseseisvusmanifest võeti tegelikult vastu juba 21. veebruaril ja loeti esmakordselt avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, kuid 24. veebruaril alustas Tallinnas tööd Eesti esimene ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. Samal päeval toimus Pärnus ühtlasi Eesti esimene sõjaväeparaad.
24. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest ette Toris ja Viljandis, 25. veebruaril Tallinnas ja Paides. Tallinlastele luges manifesti ette Eesti ajutise valitsuse värske peaminister Konstantin Päts. 25. veebruaril avaldati manifest ka Tallinnas ajalehes Teataja.
Kuid oma riik ja iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Vabadussõjas kaotas Eesti ligi 5500 meest ning 14 000 sai haavata.
Kui teletorni 1991. aastal rünnati, kogunes selle kaitseks suur hulk inimesi
Lisaks iseseisvuspäevale on meie jaoks oluline ka 20. augustil tähistatav taasiseseisvuspäev.
Siis pääsesime Nõukogude Liidust ja saime tagasi oma iseseisvuse (ning vabaduse rääkida oma kultuurist, sealhulgas kanda rahvarõivaid). Kuna Eestis kestis sotsialismiperiood üle 50 aasta, siis on ka mõned kõige silmapaistvamad ehitised rajatud just sel ajajärgul. Õnneks pole arhitektuurilisi mälestusi ainult nõukogude perioodist, vaid ka näiteks ajast, mil Põhja-Euroopas toimis Hansa Liit.
Igal aastal kogunevad inimesed 20. augustil Eestimaa eri paikades, et tähistada vabadust kontsertide, paraadide ja teiste toredate sündmustega. See on päev, mil sinimustvalged lipud lehvivad uhkusega ning rõõm ühisest ajaloost ja tulevikust ühendab eri põlvkondi. Võta sinagi hetkeks aeg maha ja tähista taasiseseisvumist viisil, mis sind kõnetab – olgu see linnas või looduses, rahvarohkel üritusel või väikese seltskonnaga midagi vahvat tehes!
Pildi autor: Leon Metsallik
Väljendi "Laulev revolutsioon" mõtles välja eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk
Meenutusi taasiseseisvumise ajast
80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.
Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.
11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulu traditsioonile, mis on eestlastel sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.
Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.
Balti kett kuulub ka UNESCO pärandi nimekirja. Balti keti dokumendipärand kanti maailma mälu registrisse 2009. aasta juulis. Mahukas pärand koosneb selle ajaloolise sündmusega seotud eripalgelistest dokumentidest.
Pildi autor: Kaarel Mikkin
Viimati uuendatud
08.06.2026