Mis on Eestis erilist?
Nüansse ja omapärasid on Eestil muidugi omajagu, kuid vahel tasub tuua esile mõned erilised faktid, mille järgi saame oma kodumaast paremini aimu.
Eesti on täis kontraste. Oleme küll kaardil pisikesed, kuid siinne kultuuriruum, elustiil ja põhjamaise iseloomuga inimesed panevad ahhetama ka kogenud ränduri. Meie erilisuse mõistmiseks tasub piiluda traditsioonide sügavamatesse kihtidesse.
Inimesed, keel ja omapärased harjumused
Eestlased võivad esmapilgul tunduda vaoshoitud, kuid meisse on kodeeritud eluterve huumor ja sügav side oma juurtega. Nii on ka välismaalased eestlaste puhul naljakaid asju tähele on pannud – alates hapukoorearmastusest kuni privaatsuse vajaduseni. Lisaks kiidavad paljud välismaalased meie kaunist ja helisevat eesti keelt, mille kuulmisest ei saa iial küllalt. Samuti hoiame elus esivanemate pärandit, kandes paljudel üritustel oma rahvarõivaid.
Muusika maailmakuulsad suurkujud
Kuigi meid on vähe, kõlab Eesti hääl maailmas valjult. Arvo Pärt on üks kuulsamaid heliloojaid maailmas, kelle looming puudutab miljoneid. Lisaks võlub Eesti klassikaline muusika kogu maailma, mille eest saame tänada paljusid meie muusikuid. Ent kuulsaid eestlasi on teisteski valdkondades.
Arhitektuuri ja ajastu kontrastid
Eesti maastik jutustab põnevat lugu eri ajastute põimumisest. Ajaloohuvilisi ootavad väärikad lossid ja linnused, mida Eestis külastada. Vastukaaluks leidub ka põnevat lähiajaloo pärandit: Tallinna külastades soovitab Eesti Arhitektuurikeskus 10 industriaalajastu pärli Tallinnas, mis on saanud uue ja moodsa hingamise. Julgemaid disainielamusi pakub top 10 põnevat arhitektuurileidu sotsialismiperioodist, ja kui otsid midagi tõeliselt ootamatut, siis huvitavad veetornid Eestis võimaldavad sul näha Eestimaad hoopis teisest vaatepunktist.
Avatud ja külalislahke ühiskond
Eesti erilisus seisneb ka meie väärtustes. Meie riik on edasipüüdlik, turvaline ja mitmekülgne sihtkoht kõigile reisijatele, kus arvestatakse ka vähemustega. Sellest saad lähemalt lugeda artiklist LGBT Eestis.
Kas teadsid, et ükskõik kus sa viibid – lähim raba on alati 10 km kaugusel.
See on väga oluline fakt, sest rabadel on kliima päästmise juures oluline roll – nimelt akumuleerivad need õhus olevat süsinikdioksiidi. Matkaradasid on meil lausa 2000 km jagu ja rõõm on tõdeda, et aina rohkem inimesi leiab vabadel päevadel tee metsa kõndima või niisama ilusat loodust nautima.
Lisaks on Eesti üks parimaid linnuvaatluspaiku Euroopas (nähtud ligi 400 erinevat linnuliiki) – Hispaaniat peetakse selles veel paremaks, aga meie sammume kindlalt teisel kohal.
Me oleme küll sellega harjunud, kuid maailma mõistes on see täiesti ainulaadne, et saame looduses privaatselt puhata. Hiljuti viis Briti reisiportaal läbi suure küsitluse, et selgitada, millised on Euroopa parimad saared, mida külastada. Meie Hiiumaa võitis kategooria nimega "Parim saar privaatseks ja eraldatud puhkuseks". Tähelepanuväärne saavutus!
Pildi autor: Kristjan Lust
Jälgi Eestis sõites erilisi puid!
Vaatamata eestlaste leigele suhtumisele religiooni ajalehe EUobserver uuringu põhjal, selgus samas, et 69% eestlastest usub puudel hinge olevat. Lisaks iidsetele hiitele leidub erilisi puid üle Eesti:
- kõrgeim mänd maailmas, rohkem kui 200aastane ja 46,6 meetrit kõrge puu Põlvamaal Veriora vallas
- jämedaim pärn Eestis, 600aastane Sipa ohvripärn Rapla kandis, millel usutakse olevat armastusega seotud maagilisi võimeid
- suurim tamm Eestis, 700aastane Urvaste vallas kasvav Tamme-Lauri tamm, mida kujutati ka taasiseseisvunud Eesti 10kroonisel rahatähel ja milles usuti elavat tulejumal Lauritsat.
- silmapaistva õõnega Tülivere tamm Kuusalu lähedal, kus tülli läinud paar pidi uskumuse järgi veetma ühe öö, et lepitust leida.
- vanim kadakas Eestis, u 300 aastane puu Kernu vallas, nüüdseks paraku kuivanud, kuid veel uhke keerdus tüvega skulptuurina püsti.
- ainus tamm maailmas keset jalgpallistaadionit, Euroopa aasta puu 2015 Saaremaal Orissaares.
Maailma liigirikkaim mets on 200aastane pärnamets Abruka saarel, kui arvestada seeneniidistikku. Üle poole riigist on kaetud metsamaaga ja ligi veerand on looduskaitse all. Hoiame ja hindame seda, mis meil on.
Pildi autor: Priidu Saart
Söö ja joo
Toidu kaudu tutvustame oma kultuuri, väärtusi ja loodust ka väliskülalistele. See on oluline visiitkaart, mis määratleb meie identiteedi ja suhtumise keskkonda.
Ehkki meie toidulaud on alati olnud segu mitmetest erinevatest ajajärkudest ja võimukandjatest, kes meie maad on valitsenud, oleme viimastel aastatel jõudnud uhkelt tagasi ka juurte juurde – aina enam hinnatakse kohalikku hooajalist toorainet ja esivanemate toiduvalmistamise ja -töötlemise oskusi. Ka marja- ja seenekorjamise tuhin pole meil üle läinud, rääkimata looduses kasvavate taimede söömisest, millest mujal maailmas vaid vähesed teavad ja proovida julgevad.
Maailma vanim tänaseni kasvatatav ja aretatav rukkisort Sangaste, mille aretas Sangaste mõisnik krahv von Berg, võitis 1889. a Pariisi maailmanäitusel Grand Prix'. See saavutus on aluseks ka praegusele Sangaste Rukki Maja tegevusele.
Baltimaades esimesena on meil ka Michelini tärniga restoranid. Eesti parimateks restoranideks on valitud Restoran 180° by Matthias Diether ja Noa Chefs Hall. Sellele lisaks on tunnstuse saanud veel mitmed teised Eesti restoranid.
Digiriigi üle võime endiselt uhkust tunda
Maailma Majandusfoorumi andmetel on Eesti inimesed Euroopa kõige ettevõtlikum rahvas. Võibolla soodustavad seda digilahendused!? Teised riigid õpivad meie pealt ja muidugi võivad ka ühel hetkel meist ette põrutada, kuid siiani oleme oma digilahendustega tõepoolest maailmas esirinnas: 99% teenustest saab aetud digitaalselt, üle riigi on 4G internet kättesaadav, restoranides ja kohvikutes on tasuta wifi loomulik nähtus ning muidugi meie e-residentsuse programm, mis võimaldab kasutada ka välismaalastel meie e-riigi teenuseid. Kusjuures digitaalselt ei saa praegu teha kahte asja: abielluda (taotluse saab täna juba esitada) ja lahutada – mõne küsimuse jaoks tuleb ikkagi rohkem aega varuda ja otsus päriselt läbi kaaluda.
Pildi autor: Renee Altrov
Kes on üks enim esitatud helilooja maailmas?
Loomulikult Arvo Pärt, kelle muusika on oluliselt mõjutanud paljude inimeste mõtteviisi ja ellusuhtumist. Tema minimalislik käekiri on laialdaselt kasutusel kinofilmides, et luua melanhooliat või anda edasi igavikulist õhkkonda. Arvo Pärdi keskus avati 2018. aastal Laulasmaal, Tallinnast umbes 35 km kaugusel, kus hoone unikaalne arhitektuur sulandub harmooniliselt männimetsa ja merega. Keskuses saab tutvuda helilooja loomingulise pärandiga. Kui hästi oled ise Pärdi muusikaga kursis?
Pildi autor: Kaupo Kikkas
UNESCO tunnustus
Maailmapärandi nimekirja on Eestist kantud mitmeid kultuurinähtusi ja objekte, muu hulgas Tallinna vanalinn, Kihnu kultuur, Võrumaa suitsusaunad, laulu- ja tantsupidude traditsioon, Struve geodeetilise kaare punktid jt. Oma järge nimistusse saamisel ootab meie viies aastaaeg Soomaal.
UNESCO nimistusse pääsemine on suur töö ja selle nimel töötavad mitmed tublid eestlased.
Mine vaatama neid erilisi kohti
- Üks väheseid säilinud enne II maailmasõda valminud allveelaevu on Lembit, mida saab näha Lennusadamas.
- Põhja-Euroopa kõrgeim väliterrass kõrgusel 175 m, kust ilusa ilmaga näeb ka Helsingit, asub Tallinnas 314 m kõrguses teletornis.
- Parim teehöövlite kogu Baltimaades asub Põlvamaal Eesti Maantemuuseumis, kus saab näha ka täiesti töökorras saja aasta vanust masinat.
- Kõige rohkem rõngasriste maailmas on Vormsi saarel Püha Olavi kalmistul, kus on üle 300 keldi ehk päikeseristi.
- Põhja-Euroopa kunagi pikimat katusealust perrooni saad imetleda Haapsalus, kus see keisri rongi pikkuse järgi 216 m pikkuseks ehitatigi.
- Maailma kolme vanima ikka veel töötava majaka hulka kuulub 1531. a valminud Kõpu tuletorn.
- Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis.
Ja proovi neid tegevusi
- Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Teadaolevalt pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. a Saaremaa ja Lübecki vahel.
- Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus kaevandustegevuse lõpetamise järel täitus kaevandus kiiresti veega, mattes enda alla ka vangla hooned. Siniseks laguuniks kutsutav tehisjärv on nüüd populaarne ujumis- ja sukeldumispaik.
- Euroopa suurim saunamaraton veebruaris Otepääl. Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ja umbes poolsada saunalist käib läbi paarkümmend eri tüüpi sauna.
- Kõige spaatihedam linn maailmas on tõenäoliselt Kuressaare, kus on üks spaakoht kümne elaniku kohta. Tee tõesti suurest hulgast teenustest oma valik!
- Kõige rohkem meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta maailmas on Eestis, kus neid on 400 korda rohkem kui meie planeedil keskmiselt. Külasta Kaali kraatrit.
Loe rohkem
Viimati uuendatud
08.06.2026