Eurovelo 10 ja 13

Ikla piiripunkt – Kabli – Häädemeeste – Pärnu – Audru – Tõstamaa – Varbla – Virtsu 

Esimene lõik kulgeb Läti piiripunktist Iklas Pärnu kaudu kuni Virtsuni (164 km) ja lõigu esimesed 30 km kulgevad rahulikul nauditaval rannikuteel. Pärast Häädemeestet pööra paremale ja ületa põhimaantee ning jätka sõitu Soomeetsa-Uulu teel läbi metsa. Uulust Pärnuni (17 km) – suveajal vilka tegevusega kaunis kuurortlinn mere kaldal, samuti Eesti suvepealinn –, kulgeb marsruut peamiselt kergliiklusteedel.

Pärnust Virtsu poole sõites, kust suundud praamiga edasi Saaremaale, läbid imekauni tee läbi Valgeranna. Algul on 11 km kergliiklusteid, seejärel sõidad sa üsna rahulikul mõnusal maanteel metsade, rohumaade ja põldude vahel. Mitmel pool tasub siin mere äärde põigata. Viimasel 17 km jooksul on ka lühikesi kruusateelõike, kuid Laelatu puisniit, Puhtulaid ja sõit meretammil peaksid selle kompenseerima.

Orissaare – Kõljala – Kuressaare – Tehumardi – Sääre – Kihelkonna – Võhma – Leisi – Triigi sadam 

Marsruudi teine lõik pikkusega 336 km kulgeb Muhumaal ja Saaremaal. Muhumaa on suuruselt Eesti kolmas saar ja pakub ilusaid vaateid, väga eriilmelisi külapilte ning ajaloolisi vaatamisväärsusi.

Muhumaal läbid ligikaudu 50 km, millest kruusateid on alla 10 km. Saaremaal teed saarele peaaegu terve ringi peale (280 km). Kuressaare ümbruses kulgeb matkarada ligi 30 km kergliiklusteedel, muus osas liigud üsna rahulikel asfaltteedel.

Kõige probleemsem lõik on Sõrve poolsaare läänekaldal, kus on umbes 15 km tolmuseid kruusateid, aga seda kompenseerivad ilusad vaated merele. Saaremaa kaugemates maanurkades (eriti Sõrve poolsaarel) koged rahu ja vaikust ning võid näha ka metsloomi.

Emmaste – Kõpu – Kõrgessaare – Kärdla – Heltermaa

Marsruudi kolmas lõik pikkusega 114 km viib Hiiumaale, kuhu saad Saaremaalt Triigi sadamast. Saabudes Hiiumaa Sõru sadamasse, kulgeb marsruut jällegi peamiselt rahulikel asfaltteedel, Kärdla lähistel ka kergliiklusteedel.

Hiiumaa on matkajate hinnangul Eesti üks kaunemaid matkapiirkondi – siin on palju puutumatut loodust, võrratud rannad, sadamad ja väikekülad. Mõnusat looduslähedast olemist pakuvad RMK telkimiskohad. Hiiumaa pärlid on Kõpu poolsaar ja Kassari.

Haapsalu – Linnamäe – Nõva – Padise – Paldiski – Keila-Joa – Tallinna sadam

Neljas, 170-kilomeetrine lõik algab Rohukülast pärast praamisõitu mandrile ja kulgeb mööda mere lähedust kuni Tallinnani.

Linnade lähistel saad kasutada kergliiklusteid (Haapsalu kandis üle 10 km, Tallinnale lähenedes umbes 30 km). Enamik sellest lõigust kulgeb väiksematel metsa- või rannikuteedel, mis on ratturite jaoks väga mugavad. Ainus keerukam teelõik on Spithami ja Nõva vaheline ebatasane metsatee (9 km).

Vaatamist väärib taas palju puutumatut loodust, ilusad rannikualad ja metsamassiivid. Kindlasti tasub aega võtta Haapsalus ringi vaatamiseks.

Maardu – Koogi – Kiiu – Leesi – Loksa – Palmse – Võsu – Sagadi – Vihula

Viies lõik, mille pikkuseks 159 km, kulgeb Tallinnast kuni Vihulani. Kuni Maarduni saad sõita kergliiklusteedel, lühemaid lõike tuleb ka edaspidi. Põhiliselt lookleb matkatee taas headel mõistliku liikluskoormusega asfaltteedel. Selle lõigu pärlid on Jägala juga, põhjaranniku kaunid poolsaared ja muidugi Lahemaa rahvuspark oma võrratu looduse ja kaunite mõisahoonetega. Kindlasti tasub teha kõrvalepõige ka Käsmu kalurikülla.

Vihula – Kunda – Aseri – Purtse – Ontika – Toila – Sillamäe – Sinimäe – Narva-Jõesuu – Narva

Kuues lõik on teekond Vihulast kuni marsruudi lõpuni Narvas. Selle pikkus on 151 km. Enamik sellest lõigust asub tööstuslikul Ida-Virumaal, aga rannikuteel sõites kaevandused ja tööstusettevõtted matkajat suurt ei sega. 

Kunda lähistel, Sillamäel ja Narva lähistel on kenad kergliiklusteed, muus osas toimub sõit enamasti rahulikel asfaltteedel. Siiski pead neljas kohas sõitma mõne kilomeetri vältel Tallinn-Narva põhimaanteel, sest head alternatiivid puuduvad.