2026. aasta toidupiirkond Jõgevamaa katab laua

Jõgevamaa on piirkond, kus toit on justkui söödav identiteet ja Maaelu Teadmuskeskuse sordiaretajad kujundavad meie toidu tulevikku. Piirkonna toidu väärtus peitub selle lihtsuses, kohalikus tooraines ja traditsioonis. Toit pole üksnes lõuna- või õhtusöök – see on osa kultuurist ja kogukonnast.

Jõgevamaa on Eesti toidu häll

105 aastat Eesti sordiaretust endises Jõgeva mõisas on toonud meie toidulauale ikooni staatuses "Jõgeva kollase" kartuli, magusa "Aamisepa" herne, mahlase "Malle" tomati ja suurepäraste küpsetusomadustega "Perenaise" nisujahu.  
  
Siin loodud teravilja-, kartuli-, köögivilja-, kaunvilja- ja heintaimede sordid, mida praegu on juba üle 300, arvestavad Eesti mulla- ja ilmastikutingimusi, et tagada parima kvaliteediga stabiilne tulemus.  
  
Maaelu Teadmuskeskus (METK) on riigi teadus- ja arendusasutus, mille üks üksus asub Jõgeva alevikus. Moodsates tingimustes jätkuvad ka tänapäeval uute sortide aretamine, teadusuuringud ning sordipõhiste agrotehnikate väljatöötamine. Sordiaretajad loovad praegu tegelikult tuleviku toidumoodi, sest ühe sordi kujundamiseks kulub kümmekond, kui mitte rohkem aastat.

Jõgevamaa toidukultuur on mitmekesine ja vaheldusrikas

Maakond on vaid veidi üle kolmveerand sajandi vana, kuid kaks ja pool tuhat ühist ruutkilomeetrit kannavad eri kantide pärandi kihte muinasajast siiani. Sestap on ka maakonna toidupärimus ja toidupärand kirju nagu lapitekk, ühendades konservatiivse põllumajandusliku sisemaa Peipsiäärse kalapüügi- ja köögiviljakasvatusega.
  
Jõgevamaale iseloomulikud maitsed on tekkinud viljakate muldade, arvukate järvede, metsade ja mitmekesise kultuuri koostoimel. Lihtne ning toitev söök tuleb talupojakultuurist, kus tähtis on toitvus ja energia.
  
Jõgevamaa toidumälusse kuulub suur valik suppe, odrakarask, väga paljude täidistega pirukaid ja kindlasti keedetud munavõi. Hästi varjatud saladus on kartuli-riivkook. 20. sajandi teisel poolel laialdaselt kasvatatud ja Peipsi piirkonnale rikkust toonud Peipsi kurgist on saanud praeguseks turismitoode. Siinse piirkonnaga on seotud ka hulk olulisi verstaposte Eesti toiduajaloos.

Jõgevamaa maitsete aastal tõstetakse esile siinse piirkonna toidu alustalad: kala, liha, köögivili, kartul, teravili ja mesi.

Sellest, mida meie esivanemad sõid, saab lugeda 2024. aastal ilmunud Jõgevamaa toidupärandi ülevaatest. Raamat "Luisest kiisakalast koheva munavõini" teeb rännaku läbi maakonna toiduidentiteedi, keskendudes peamiselt 19. sajandi teisele ja 20. sajandi esimesele poolele. Sellest, mida süüakse täna, kuuleb ja näeb aasta jooksul pikemalt ning muidugi saab ise neid maitseid proovida õpitubades ja temaatilistel õhtusöökidel ning kaasa osta toidufestivalidelt ja laatadelt.

Rohkem infot Jõgevamaa toidukultuuri kohta leiad Jõgevamaa toidukultuuri lehelt.

Eesti toidupiirkonna valimine on alates 2016. aastast toimuv traditsioon, millega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium väärtustab kohalikku toidukultuuri ja toorainet. Konkursiga valitakse igal aastal üks piirkond, mis tutvustab oma maitseid, korraldab üritusi ja kannab tiitlit, edendades piirkondlikku toiduturismi. Varasematel aastatel on toidupiirkonnaks olnud näiteks Tartumaa ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu. Igal piirkonnal on oma kohalikud maitsed, traditsioonid ja toidulood, mis peegeldavad ajaloolisi mõjusid ja tutvustavad kohalikku toitu. 

Jõgevamaa maitsete aasta tegemisi veab eest Jõgevamaa Koostöökoda koos maakonna toiduvõrgustiku, Maaelu Teadmuskeskuse, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse, omavalitsuste ja teiste partneritega.