Soovitused tõukekelgumatkaks
Mida tõukekelgusõit endast kujutab ja kus seda teha võiks? Vaatame üle.
Tõukekelk on saanud Eestis tõeliseks hitiks – nendega minnakse loodust imetlema nii perega, üksinda, sõpruskonnaga kui ka kollektiividega.
Vanema põlvkonna jaoks on tõukekelk muidugi soome kelgu vaste – puidust istme ja pikkade metalljalgadega sõiduvahend, mis mõnes maakodus ilmselt veel alleski on. Seda on nimetatud ka soomikuks, tõukekaks, tõuksiks ja potkuks.
Kui soome kelgu puhul oli tegemist praktilise sõiduriistaga, siis tänapäeva tõukekelk on pigem vabaaja veetmise ja spordivahend.
Tõukekelgusõit ei nõua erioskusi
Uue aja tõukekelgud on traditsioonilisest soome kelgust tunduvalt kergemad, kiiremad ja ka paremini juhitavad. Mugav disain (näiteks muudetava kõrgusega juhtraud) ja erinevad tehnilised lahendused võimaldavad kasutada tõukekelku nii lumistel metsateedel, vesilibedal rajal kui ka veekogude jääl.
Väga paksu lume korral saab tõukekelgule panna külge plastikust lumejalased, jääle minnes aga spetsiaalsed jääjalased, millega saab ette võtta tõeliselt pikki retki – kelk libiseb ülihästi ja ka kümned kilomeetrid tuiskamist pole mingi probleem.
Tänu eelmainitud omadustele sobib tõukekelgusõit absoluutselt igas vanuses lustijale (alates kooliealistest lastest – pisemate mudilaste jaoks tasub leida kelk, kus on ees ka väike istumisosa). Kelgu külge saab kinnitada ka korvi, et piknikukraam, varuriided või muu mõnusalt kaasa võtta.
Tõukekelkudele rakendatakse vahel ette ka koerad ning siis avaneb täiesti uudne tõukekelgutamise maailm. Mille järgi aga otsustada, milline rada tõukekelgutamiseks valida?
Tahad mõnusat treeningut?
Siis vali lumine rada. Metsas, põldudel või muus lumises paigas kelgutamine võib olla intensiivne treening ja koormust saab terve keha.
Tahad põnevat seiklust?
Siis vali pimedas tõukekelguga matkamine. Pealambi või laternaga looduses tuhisema on seiklus ja elamus omaette. Nägemine on küll piiratud, kuid tempo võib olla aeglasem.
Tahad loodust imetleda?
Siis vali jäine rada. Tõukekelgutamine järve- või merejääl annab täiesti unikaalse kogemuse. Sa ei pea niivõrd jälgima rada, sest ees laiub avar väli ning see jätab rohkem aega ümbritseva nautimiseks.
Ilusaimad paigad, kus tõukekelgutamist proovida
Tõukekelkudega pääseb ligi nendesse paikadesse, kuhu muul aastaajal võibolla ei pääsegi. Puutumata looduses seiklemine on võrratu – mine uudista luhtasid, järvepealseid, jõgesid, kooriklumega kaetud rabasaari, Soomaad jpm. Konkreetsete soovitustena näiteks:
- Soomaal Tõramaa puisniit kus saab matkata nii jõeluhal kui ka üleujutatud metsas kuni 40km.
- Lõuna-Eestis Pühajärvel, Värska lahel ja Lämmijärvel, Emajõe-Suursoo taliteedel, Peipsi järvel ning Saadjärvel.
- Kõrvemaale mööda oose üles-alla kulgema, Soodla jõeluhale ja kooriklumega Võhma või Koitjärve rappa ning Jussi kanarbiku nõmmele.
Kõige parema kogemuse saamiseks soovitame minna matkama koos pädeva korraldajaga, kes jagab nõuandeid, tunneb maastikku ja oskab grupi tempot parajalt sättida.
Soovitused tõukekelgumatkaks
1. Ära mine üksi jääle, kui pole kindel jää paksuses ega vastupidavuses. Matkajuht on tavaliselt teeolusid kontrollinud ning sõit on turvaline. Samuti on ühismatkal alati esmaabitarbed kaasas.
2. Enne pikemat sõitu tee endale kelgusõit selgeks: proovi hoo andmist, pidurdamist ja manööverdamist. Kui teeolusid täiel määral ei tea, võiks igaks juhuks olla kaasas nii lume- kui ka jääjalased.
3. Riietu ilmastikule vastavalt ja pigem sportlikult. Kaela sobib pigem selline sall, mis tuules laperdama ei kipu. Jalga pane niiskuskindlad sügavama tallamustriga jalatsid, et hoogu andes ikka pidavust oleks.
4. Võta kaasa joogipudel (miks mitte termosega soe tee), väike energiaamps ja muidugi täislaetud akuga telefon.
Soovitused tõukekelgumatka teenusepakkujatest
Sõidutehnika ABC
Ole valmis kiirelt reageerima – tõukekelgu mälestus lapsepõlvest ei ühti tänapäeva kogemusega. Kelk on kiire, eriti laskumistel ning vajab oskust kiirelt tegutseda.
Hoia pikivahet – turvalisus ennekõike! Rajal peab arvestama sellega, et kõikidel oleks manöövriteks ruumi. Kui sõidetakse grupis, siis tuleb laskumistel jätta piisavalt pikk ja turvaline vahe, sest paljudel kipub kelk poole laskumise peal oma suuna võtma ega taha enam sõna kuulata. Paratamatult lõppeb nii mõnigi uljas mäest alla kihutamine lumehanges.
Kiirus võib sind üllatada – mida rohkem kogemusi ja vastupidavust, seda suuremat kiirust saab arendada. Muidugi sõltub kiirus ka kelgutamise eesmärgist. Tõukekelkudega sõidetakse pikki maratone ja nii on näiteks 100 km läbitud merejääl natuke rohkem kui 3,5 tunniga, mis teeb keskmiseks kiiruseks pea 30 km tunnis.
Jalad saavad korraliku koormuse – tõukekelgusõit paneb proovile nii koordinatsiooni kui ka tasakaalu. Kui lähened tegevustele sportlikult ja kasutad õiget sõidutehnikat, saab üpriski korraliku koormuse nii ala- kui ka ülakehale.
Loe veel
Viimati uuendatud
23.04.2024