Arenguprogramm suunas atraktsioonid värske pilguga vaatama nii iseennast kui oma väliskülastajat
Kuidas läks atraktsioonide ekspordivõimekuse arenguprogramm?
14 elamus- ja külastuskeskust, muuseumi ning teemaparki üle Eesti alustasid aastat ambitsioonika sihiga - olla välisriikides veelgi nähtavam, kuuldavam ja ligitõmbavam.
Ehk teisisõnu läks jaanuaris käima pea neli kuud kestev atraktsioonide arenguprogramm. Esimest korda just nimelt atraktsioonidele nagu teemapargid, keskused, linnused, lossid, suuremad muuseumid ja mõisakompleksid korraldatud programm, mille avaseminarile järgnesid praktilised töötoad kogenud koolitajatega ja individuaalne koostöö personaalse juhendajaga. Ajugümnastika tulemusena valmisid osalejatel ekspordiplaanid ja järgmise kuue kuu tegevuskavad ühes riskide analüüsiga.
Nüüdseks on veidi enam kui kuu „programmiliste“ viimasest kohtumisest möödas ning elurütm pöördunud tagasi argirööbastele. Just täpselt õige aeg osalistelt pärida, mida tarka ja tarvilikku nad programmist said.
Virtuaalses vestlusringis võtavad istet Jääaja Keskuse kommunikatsioonispetsialist Kätrin Beljaev, AHHAA teaduskeskuse juhatuse liige Pilvi Kolk, Viscosa Kultuuritehase esindaja Meeli Seermaa ja Tallinna loomaaia kommunikatsioonispetsialist Anita Tamm.
Millist praktilist kasu programmist oma ettevõtte jaoks saite?
Kätrin: „Vaatasime Jääaja Keskuse meeskonnaga programmi jooksul põhjalikult üle keskuse väliskuvandi ning alustasime selle järkjärgulist uuendamist. Saime palju uusi tööriistu, vaatenurki ja teadmisi, mis aitavad igapäevast tööd paremini planeerida ja teostada.
Väga väärtuslikuks kujunes meeskonnatöö – ühine arutelu ja teemade jagamine lõi tugeva ühenduse ja tekitas värskeid ideid. Samas tuleb tunnistada, et programmi mahu ja ülesannete juures osutus kogu protsess tavapäraste tööülesannete kõrvalt üsna intensiivseks. Kodutööde maht oli arvestatav ja vahel tuli valida, mida jõuab põhjalikult ette valmistada. Samas oli pingutus kindlasti vaeva väärt, sest tulemused on juba täna näha ning programm aitas meil selgemalt sihtida, kuhu ja kuidas edasi liikuda.“
Pilvi: „Sihtasutus AHHAA teaduskeskus on ligi 30 aasta jooksul võõrustanud külastajaid nii Eestist kui lähiriikidest — üle 30% meie külastajatest on välisturistid. Kuigi meil on põhjalik turismivaldkonna kogemus, on pidev areng ja uute vaatenurkade otsimine ekspordis võtmetähtsusega. Meile andis ekspordiarenguprogramm võimaluse oma teenused uuesti läbi mõelda, tegevusi paremini struktureerida ja fookust teravdada. Just see strateegiline korrastamine ja värske pilk oma teenustele oligi suurim praktiline väärtus. Samuti uuendasime oma kontakte teiste Eesti atraktsioonidega.“
Pildi autor: Aron Urb
Meeli: „Meie saime praktilise poole pealt mitmeid olulisi tööriistu, mida edaspidigi kasutada. AI osa oli väga põnev, samuti klienditeekonna läbikäimine ja intervjuude tegemine.“
Anita: „Programmi praktiline kasu oli väga mitmekesine. Saime monitoorida välisturge ning ülevaate juba välisturgudel tehtavatest tegevustest. Väga oluline väärtus on programmi kaudu saadud kontaktidelgi, sest töötubades osales palju meile vajalikke koostööpartnereid. Teeme tulevikus nii mõnegagi neist välisturgudel koos reklaamikampaaniaid.
Mulle endale uue ja noore töötajana oli programm ka justkui lisakoolitus, kust sain palju kasulikke tööriistu ja mõtteid, mida iga päev töös rakendada.“
Mis on konkreetsed sammud, mida uutest teadmistest lähtuvalt plaanite teha?
Kätrin: „Otsustasime meeskonnaga keskenduda Läti turule kui meie peamisele sihtturule ning asusime teadlikumalt kavandama tegevusi, mis aitaksid paremini lätlastega suhestuda. Siiani oleme seda rohkem spontaanselt teinud. Tuge saime nii valdkonna ekspertidelt kui ka teistelt osalejatelt, kelle kogemused avardasid silmaringi. Samuti tekkis mitu head ideed koostööks - nii ühiskampaaniateks kui külastusteks.
Oluliseks edasiminekuks oli meile ka oma „Läti kontakti“ leidmine – inimene, kes tunneb kohalikku kultuuri ja keelekeskkonda ning aitab meil tõhusamalt tegutseda. Alustasime oma varasemate koostööde ülevaatamist ning koostame uut, paremini sihitud tegevuskava, lähtudes programmis kogetust.“
Pilvi: „Kohandasime osa laiemale publikule suunatud teenuseid spetsiaalselt kooligruppidele ning hakkasime neid aktiivselt naaberriikide haridusasutustele turundama. Oleme juba ka esimesi uusi kliente võõrustanud. Lisaks vaatasime kriitilise pilguga üle ekspordistrateegia ja kommunikatsioonikanalid, et meie sõnum jõuaks sihtrühmadeni selgemalt ja tõhusamalt. Samuti kaasasime läti emakeelega inimese meie sihtturuga töötama.“
Pildi autor: Airi Leon/Viscosa Kultuuritehas
Meeli: „Kuna meie jaoks on sisuliselt juba suvine hooaeg alanud ning tempo kiireks läinud, tegeleme sisulise poolega edasi sügisel. Omavahel leppisime kokku, et külastame kindlasti kunstimesse ning et teeme sama teekonna sügisel uuesti läbi, et saada aru, kas midagi on vahepeal muutunud. Niisiis algavad reaalsed eksporti puudutavad käigud meie jaoks sügisel.
Aga mida hetkel juba teinud oleme - vaatasime uue pilguga oma kodulehte ja nägime seal kohendamist vajavad asju, mida varem ei märganud.“
Anita: „Meiegi hakkasime juba programmi läbimise ajal ellu viima uusi (ja ka juba olemasolevaid) ideid. Näiteks teeme koostöös Korkeasaare loomaaiaga Soomes kampaaniat, kus reklaamime teineteist oma külastajatele. Lisaks loome praegu aktiivselt neljas keeles audiogiide, mida külastajad saavad juba suvel QR-koodide abil kuulata. Veel on plaanis paar väiksemat tegevust – keskendume realistlikele, tehtavatele eesmärkidele, mistõttu suunamegi oma tegevusi just Soome turule.“
Pildi autor: Tallinna loomaaed
Mida programmi käigus oma väliskülastajate kohta teada saite? Kas oli ka midagi üllatavat?
Kätrin: „Meie jaoks oli väga silmi avav saada konkreetseid teadmisi sellest, kuidas meid sihtturgudel tajutakse ning millised on erinevate sihtrühmade ootused. Lätlaste käitumis- ja otsustusmustrid osutusid kohati üsna erinevaks Eesti külastajate omadest ning see teadmine aitab meil edaspidi paremini turundust ja teenuseid kujundada.
Üllatas ka see, kui palju on kasulikke tööriistu juba olemas – oluline on õppida neid teadlikumalt ja sihipärasemalt kasutama. Grupiarutelud andsid meile uue vaate ka meie enda tugevustele – tänu teiste ettevõtete peegeldustele tajume nüüd paremini, mida väärtustavad meie külastajad ja mis on Jääaja Keskuse unikaalsus.
Kokkuvõttes oli programm arendav, ent samas ka ajamahukas, kuid just tänu sellele programmile võime edasi liikuda julgema ja kindlama sammuga.“
Pilvi: „Kuigi üllatusi väga ei olnud, kinnitas programm meie jaoks olulist teadmist: välisturisti klienditeekond võib olla keeruline ja vajab tõhusamat toetust. Näiteks selgus, et info liikumise kohta — kuidas jõuda Tartu raudteejaamast kesklinna AHHAA teaduskeskusesse — on ebaselge ja kohapeal (nt jaamades) sageli vaid eesti keeles. Sellised detailid mõjutavad oluliselt külastajakogemust ning vajavad parendamist, et muuta külastus meie keskusesse sujuvamaks ja ligipääsetavamaks.“
Meeli: „Meie jaoks oli kõik uus, sest me pole selle teemaga varem absoluutselt tegelenud.“
Anita: „Väga põnev oli kuulata Visit Estonia esitlust, kus räägiti üldiselt terve Eesti külastajatest. Üllatav oli näiteks, kui vähe jõuab lätlasi tegelikult üldse Tallinna. Loogiline siis ka, miks lätlasi loomaaia külastajate seas võrdlemisi vähe on! Programmis oli nii mõndagi uut, kuid palju said ikkagi kinnitust ka asjad, millele olime juba mõelnud. Siiski oli hea kõik uuesti läbi mõelda alates klienditeekonnast ja väärtuspakkumisest konkreetsete reklaamtegevusteni välja.“
Pildi autor: AHHAA teaduskeskus
Jääaja Keskuse, Viscosa Kultuuritehase, AHHAA teaduskeskuse ning Tallinna loomaaia kõrval osalesid atraktsioonide arenguprogrammis Pidula Wakepark, Tallinna Teletorn, Põhjala Brewery, Narva Raekoda, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Murimäe Veinikelder, elamuskeskus Tuuletorn, Lodjakoja teemapark, Energia Avastustehas ja Eesti Rahva Muuseum.
Viimati uuendatud
30.04.2025