Allikas: Renee Altrov
Vormsi
Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele.
Vormsi kadakavälju, mereäärseid aasasid, rändrahne ja majakaid on kõige parem avastada jalgsi või jalgrattaga. Auto võid jätta Rohuküla sadamasse ning ratta laenutada Sviby sadamast või turismitalust.
Rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaika haruldastele taime- ja linnuliikidele.
Läbi Rumpo poolsaare lookleb viiekilomeetrine matkarada, kus võid näha haruldasi samblikke ning jälgida rannikulinde. Saxby lubjakivivallidega rannikul saad uurida sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud olendite kivistisi. Huviväärsuseks on ka Huitbergi paekühm, Eesti vanemaid rifistruktuure.
Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, neid on säilinud üle 330. Riste ei valmistanud mitte meistrid, vaid tahusid pae- ja liivakivist talupojad ise, mistõttu varieerub nii nende välimus kui ka sinna kirjapandu korrektsus. 13. saj pärit Vormsi Püha Olavi kirik eripäraks on torni puudumine.
Kunagisest rannarootsi elulaadist annab hea ülevaate Vormsi talumuuseum, mis on fotode ja põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi terviklikult taastatud rannarootsi talu.
Samal teemal:
 | Kas teadsid?92-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st (mõlema tähenduseks “ussisaar”). |
Kuhu minna ja mida teha
Teave otsingutulemuste kuvamise kohta kasutustingimuste punktis 12.
