Ringikujulised matkarajad Lõuna-Eestis (I osa)

Tartust 15 kilomeetri kaugusel olev Lähte terviserada on avatud ööpäevaringselt, radade valgustus töötab kuni 22:00. Lähtel on olemas erineva pikkusega radasid, mida saab kasutada nii suusatamiseks, jooksmiseks, kepikõnniks kui ka jalgrattaga sõitmiseks. Pikim rada on 5 kilomeetri pikkune. Terviserada algab Lähte Spordihoone lähedal asuva vaatetorni juurest.

Endise Kantsi kõrtsihoone juurest algab ja lõpeb 3 km pikkune ja 1,2 m laiust laudteed mööda kulgev õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ja läbib sookaasiku. Rajal on kolm puhkekohta koos telkimisvõimalusega ning luhavaatlusplatvorm. Rada on läbitav u 1 tunniga. Õpperada kuulub Peipsiveere looduskaitseala juurde. Peipsiveere, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik. Kaitseala on riikliku looduskaitse all 1981. aastast. Läheduses asub Kavastu parv. 

Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend. Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem. 

Mõnusaks jalutuskäiguks sobilik matkarada algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal maastikul, kus on mitmeid järske tõuse-langusi. Rajal on minevikusündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad infoalused, raja kõrgeimas punktis on puhkamiseks laud ja pingid. Raja järskudel nõlvadel on paigaldatud köispiirded. Lõkkekoha ja matkaraja vahelt kulgeb ajalooline Postitee. Vaheldusrikka maastikuga rajale jääb Ristimänd ja veel mitmeid põnevad paigad. Voorepalu lõkkekohas on parkimistasku 2-le autole ja lubatud paigaldada kuni 3 (4-kohalist) telki.

Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru, lisaorgude, jäänukkõrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus – tõeline looduse käsitöösaal. Tilleoru maastikukaitse alal olev Merioone allikas on ülipuhta veega allikas. Vanarahva teadmisel on see ühenduses merega ja pühapaik. Merioone kalju peal kasvav männipuu on Ristipuu. 

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Rada saab alguse Karula rahvuspargi suurima järve, 176 ha suuruse veepeegliga Ähijärve äärest.  Ähijärve teerada tutvustab piirkonna loodust ja ajalugu, muuhulgas kohalikku rahvapärimust. Rada kulgeb piki kunagisi käidavaid teid: heinamaateed, kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed. Rajal on 15 infotahvlit, 2 laudteelõiku, sild. Rada on tähistatud puidust suunaviitade ja värvimärkidega puudel.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on väga vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske. Seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud.  Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht.

Apteekrimäe vahelduva reljeefiga metsarada kulgeb läbi metsa Nüpli sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa. Rada jõuab Marguse paisjärve äärde ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Rada on mugav läbida jalgsi, jalgrattaga või kepikõndi tehes.  Rada on huvilistele läbitav aastaringselt.

Parika väikejärve rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest. Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest. Lai hakkpuidust rada sobib hästi gruppidele ja liikumisraskustega inimestele. Tule jaluta koos oma pere või sõpradega ja võta kindlasti ka lemmikloomad kaasa!

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum 

Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi. Ingatsi rajal on mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jalgu sirutada ning laukas kosutava supluse teha.

Kui palju Sa tead kobrastest ja tema kommetest? Kobras on üks tubli näriline ja on tuntud oma osava tammiehitamise oskuse poolest. Tema tegevust tutvustav rada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi - nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega. Tule seikle koos oma sõprade ja perega!