Võru
Pisike Võru võlub oma puutumata looduse ja suurima tipu – Suure Munamäega
Kui pealinnas liigub elu kellaosutite taktis, siis Võrumaal dikteerib rütmi loodus.
See on täiuslik sihtkoht neile, kes on Tallinna melust väsinud ja otsivad sügavamat kontakti nii iseenda kui ümbritsevaga.
Võru loodi 1784. aastal moodsa linnana. Linnaplaanile kanti laiad, sirged, täisnurkselt ristuvad tänavad, kust avanesid vaated järvele ja keskplatsile. Ainulaadne säilinud tänavavõrgustik ja armsad madalad puumajad pakuvad nostalgilist äratundmisrõõmu ning kodust tunnet.
Rohkem infot Võrus toimuva kohta leiad Võru linna ja Võru maakonna turismiveebist.
Võru kunagisest turuplatsist ja haljasalast sai 2019. aastal renoveerimise järel uus, modernselt huvitava kujundusega avatud Võru linna keskväljak. Siit viib kaunis Katariina allee jalutajad Tamula järve äärde rannapromenaadile ja Kreutzwaldi parki.
Pargis hoiab linlaste ja külaliste tegemistel silma peal väärikalt kaljurahnul istuv lauluisa Kreutzwald.
Pildi autor: Robi Zuts
Vana-Võrumaa suitsusaunapärand on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Mõniste talurahvamuuseumi kohaselt pole suitsusaun olnud ainult pesemise koht. Saun oli kui pereliige, keda tulles teretati ja lahkudes tänati, kes kuulas ära kõik mured ja rõõmud, mida temaga jagati. Saunas algas ja lõppes elu, tehti rituaalseid toimetusi ja parandati tervist. Saun ei olnud kellelegi keelatud: ka väsinud teekäija tohtis talu sauna sisse astuda ja ööbima jääda. Seal oli alati hagu tule alustamiseks ning teekäija sai seal sooja ja puhata. Saun oli kui elupäästja.
Tänapäeval on saun enamasti lõõgastumiseks. See on seltskondliku ja avatud suhtluse paik, kus ei öelda ega käituta halvasti. Arvamus, et suitsusaun ei puhasta mitte ainult ihu, vaid ka hinge, on jõus ka praeguste saunaliste seas.
Sauna- ja spaa-austajaid rõõmustab ka Kubija hotell-loodusspaa, kus saab lõõgastuda veesilmades ja mitmesugustes saunades, nautides samal ajal looduslähedast miljööd.
Võrumaal olles tuleb kindlasti kogeda suitsusauna
Võru asub madalal orundis ja siit ümberringi kaedes tekib ahvatlevaid minekumõtteid! Haanja ja Rõuge suunal on see minek ikka üles, ikka kõrgemale, lausa Suurele Munamäele välja!
Vastseliina poole sõites viib hea tee Setomaale, kus arhailine ja siiani elav seto kultuur pakub elamusi ja üllatusi. Lasva suunal ootavad marja- ja seenerohked metsad. Antsla poole sõites rõõmustavad silma avarad põllud, korras talukohad, mõisad ja pargid.
Võru lähedalt lookleb ka Metsa matkarada – mööda Ida-Eestit kulgev kaugmatkatee, mis läbib Läti ja Eesti metsasemaid alasid ja kolme rahvusparki. Balti Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkarajast E11, mis viib Hollandist Scheveningeni piirkonnast Eesti pealinna Tallinna. Riia ja Tallinna vaheline 1060 km pikkune lõik on pühendatud metsateemale, mis on mõlema Balti riigi elanikele väga oluline ja matkajate seas ka väga populaarne.
Võrumaal paikneb ka Võhandu jõgi – pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi –, millel korraldatakse Võhandu maratoni. See on üks Euroopa suuremaid ja raskemaid aerutamisvõistlusi, mis sai alguse 2006. aastal. Maraton toimub igal aastal aprilli kolmandal laupäeval, ühisstart antakse kell seitse hommikul Tamula järvel. Maratoni marsruut kulgeb mööda Võhandu jõge Võru- ja Põlvamaal, see on ligi 100 kilomeetrit pikk, kontrollaeg on 24 tundi. Finiš on Põlvamaal Võõpsu külas.
Kes aga ise Võhandu maratonist osa ei taha võtta, leiab sealkandis tegevust sellegipoolest!
Pildi autor: Priidu Saart
Võhandu jõel saavad adrenaliinidoosi kätte ka need, kes maratonist osa ei võta
Loe rohkem
Viimati uuendatud
08.04.2026