Eesti gastronoomiline kultuur on olnud tõusuteel juba aastaid ja muutunud rahvusvaheliselt gurmaanide huviorbiidiks. Huvitava käekirjaga kokad üle Eesti taasavastavad ja tõlgendavad vanu traditsioone omamoodi ja uue nurga alt. Põhja-Euroopa restoranijuht White Guide tõi hiljuti välja lausa 70 Eesti restorani, mis on väga heal tasemel. Viis nendest kuuluvad kulinaariamaailma absoluutsesse tippu.
Pilt: Alexander Gu, Visit Estonia
Kolmandat korda toimunud joogivõistlust korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon: joogid jagati erinevatesse kategooriatesse (alkoholivabad, õlu, vein, vahuvein, džinn, liköörid jne.), igaühte neist hindab 8-12 inimest. Kategooria parim jook saab kuldmedali, teised heaks hinnatud kandidaadid hõbemedali.
Käsitööõlled on endiselt kuum teema. Selles sektoris on viimastel aastatel tulnud juurde veelgi uusi tegijaid – eksperimentaalpruulikodasid-, mis pakuvad ka degusteerimistuure. Näiteks Pärnus Pernaueri õlletehas, Sakus Õllenaut õlletehas, Tallinnas Põhjala õlletehas ning Haapsalus SNCO Pruuli ja KOLK pruulikoda. Siiski pole ka tavaõlled tarbimishuvi kaotanud.
Õllekultuuri eestvedajad on käinud välja huvitava idee – ära vali söögi kõrvale sobivat õlut, vaid kõigepealt vali välja õlu ja seejärel mõtle sinna juurde sobiv toit. Mõttel on jumet.
... on ka avar "Tap Room", kus saab mitte ainult proovida erinevaid õllesid, vaid ka näksida tõeliselt maitsvaid BBQ roogasid!
Foto: Renee Altrov, Visit Estonia
Et oleks lihtsam orienteeruda, jagame ka siin Eesti Õlletootjate Liidu kodulehel ilmunud selgitusi erinevate õlleliikide kohta.
Vaatame üle õllekategooria võitjad:
Pilt: Alari Teede
Vein on suuresti Vahemeremaade sünonüümiks, kuid ka Eestis pole see joogikategooria mitte millegi poolest kehvem. Suurepäraseid puuvilja- ja marjaveine toodeti siin juba keskajal. Veinitootjaid lisandub praegu nagu seeni pärast vihma. Paljudel väiketootjatel on väga kõrge kvaliteediga veinid ja neid toodetakse vaid piiratud koguses – seega müüvad tootjad neid ise ja suurde jaeketti jõuavad need müügile harva.
Veine toodetakse Eestis nii sõstardest, pihlakatest, rabarberist, võililledest ja ka viinamarjadest. Toorainet on rohkelt ja seetõttu on öeldud, et meie veinikultuur on isegi rikkalikum kui vahemeremaades, kus peamiselt on sisendiks viinamari.
Kas teadsid, et Eestis on olemas isegi Veinitee. Võrgustik, mis ühendab erinevaid veinitootjaid ja -talusid, kuhu saab külla minna veine ostma, degusteerima ja vaatama, kuidas neid seal valmistatakse. Veinitee tuuri võid võtta ette ka omal käel.
Veinikategoorias tunnustati järgmisi tegijaid:
Populaarsust on kogunud alkoholivabade käsitööjookide tootmine: sealt leiab nii mahlasid, limonaade, toonikuid jms. Huvitavamatest koostisosadest tasub välja tuua Saaremaa jõulukuused, millest valmib maitsev toonikuvesi.
Pilt: Alina Biriuk, Visit Estonia
Näib, et Eestis on džinn pudelist välja lastud ja tagasi seda enam ei topi. Väikese sõnamängu sisuks on siis see, et mõned aastad tagasi käis Eestist üle justkui džinnirevolutsioon – nii väike- kui suurtootjad tulid välja oma käsitööjookidega, maitsed timmiti ideaalseni, lisati huvitavaid koostisaineid jne. Selle tulemusel on mitmed Eestis tehtud džinnid saanud auhindu ka väljaspool piire.
Möödunud aastal toimus Londonis The World Gin Awards konkurss, kus Sloe Gin kategoorias tuli võitjaks eestimaine Junimperium Distillery käsitöödžinn. Junimperiumi tootmishoones saavad külastajad proovida omapäraseid kokteile, teha giidiga ekskursiooni ja tutvuda džinni tootmise ajalooga.
Parim Jook konkursil said auhinna järgmised džinnid:
Likööre võib jaotada kahte gruppi: kanged ja lahjad (kangus alla 30%). Selle joogi valmistamiseks lisatakse alkoholile (selleks võib olla näiteks brändi, konjak, grappa jne.) suhkur ja maitseks puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi või vürtse.
Vast kõige kuulsam liköör on Eestis Vana Tallinn. Livikosse, kus see jook valmib, saab minna ringkäigule, külastada interaktiivset muuseumit ja õppida valmistama kokteile. Seega pole üllatuseks, et Parima Joogi likööri kategoorias võidutses seesama Vana Tallinn.