TOPP saared, mida sel suvel avastada
Eestis on 2317 saart, millel on olnud määrav roll meie rahva ajaloos ja meie pärimuskultuuri loomisel. Vaata, milliseid neist sel suvel külastada!
1. Saaremaa
Eesti suurim saar meelitab külastajaid oma ilusa looduse, rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandiga. Siin leidub kuurortitraditsioone (Kuressaare on pikka aega olnud tuntud kuurort, mille ajalugu ulatub Vene Tsaaririigi aega). Saare pealinnas Kuressaares on midagi igaühele olenemata aastaajast. Külastajad saavad lõõgastuda ja avastada kohalikku kultuuri, imetleda kunsti eri galeriides ning jalutada ajaloolises piiskopilinnuses. Saaremaa on Eesti üks populaarsematest turismisihtkohtadest, meelitades külalisi nii lähedalt kui kaugelt.
Mida vaadata: Kaali meteoriidikraatrite väli, Thule Koda, Angla tuulikud, Maasi kindlusevaremed, Kuressaare piiskopilinnus ja Panga Pank. Planeeri oma perepuhkus Saaremaal!
Kuidas kohale saab: Praami või parvlaevaga Kuivastu sadamast (või Virtsu sadamast). Tallinnast saab Kuressaarde lennukiga kiirelt ja mugavalt, lend kestab orienteeruvalt 30 minutit.
Allikas: Evolumina
2. Muhu
Teel Saaremaale läbitakse Muhu saart tavaliselt peatumata, kuid Muhu on idülliline väikesaar, mis väärib pikemat peatust. Muhu on koht, kus aeg puhkab. Saare aastasadu muutumata külamiljöö ja maasti lihtsalt kutsuvad Muhuga tutvuma. Vahemaad eri vaatamisväärsuste vahel ei ole pikad ning seetõttu on suurepärane võimalus liikuda ka jalgrataste, hobuste ja paatidega.
Muhus on esile toodud rannarahva kultuur muinasajast tänapäevani. Saarel väärtustatakse jõudsalt ka ökoloogilist tasakaalu ning tuuakse esile looduslähedast mõtteviisi.
Mida vaadata: Pädaste mõis, Käsitööpood Liiva külas, Muhu seikluspark, restoran Alexander, Muhu jaanalinnufarm, Üügu pank, Muhu Katariina kirik.
Kuidas kohale saab: Muhu saarele pääseb mandrilt (Kuivastu sadam) praamiga või Saaremalt üle silla.
Allikas: Rivo Veber
3. Hiiumaa
Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar, mille peamiseks väärtuseks suurlinna inimeste ja välismaalaste silmis eraldatus, rahu ja vaikus. See on nagu üks suur spaa hingele: saab metsas jalutades värsket õhku hingata, saunalävel omaette mõtiskleda või inspireerivas kaugtöökontoris loomingusse süveneda.
Hiiumaal on puutumata rannad, samblased metsarajad, rikkalikud marja- ja seenemetsad ning hästi hooldatud telkimisalad. Hiiumaal on 324 kilomeetrit hästi märgistatud matkaradu. Kaunid sadamad ootavad meremehi ja rannad suplejaid. Hiiumaa restoranides ja kohvikutes leiab ahvatlevaid kohalikke delikatesse ning rikkalikel kalapüügialadel saab ise kalastada või osta värsket kala otse kaluritelt.
Mida vaadata: Kõpu tuletorn, Ristna ja Tahkuna tuletornid, Sääretirp, Ristimägi, Elamuskeskus Tuuletorn ja Lavendlitalu paradiisisaar.
Kuidas kohale saab: Hiiumaale viivad mandrilt praamid Rohuküla-Heltermaa liinil. Parvlaev nimega Soela seilab Triigi sadamast Saaremaalt Sõrule Hiiumaal. Vaata sõidugraafikut ja osta piletid ette siit. Kiirelt ja mugalt saab otse Tallinnast Kärdlasse ka lennukiga, lend võtab aega umbes 30 minutit.
Allikas: Priidu Saart
4. Vormsi
Romantilise jalutuskäigu või jalgrattasõidu ajal ümber Vormsi saare on endiselt näha Rootsi meresõitjate mõjutusi, kes asusid Vormsi saarele elama sadu aastaid tagasi – mõjutusi on nii arhitektuuris kui ka kohanimedes. Kuni 1944. aastani elasid saarel peamiselt rannarootslased. Saarel asub maailma suurim rõngasristide kogu. Tänapäeval elab saarel umbes 450 inimest.
Vormsi on suurepärane puhkusekoht neile, kes otsivad puutumatut loodust või kellele meeldib rannarootsi elustiil ja ajalugu.
Vormsi kauneid kadakavälju, mereäärseid radu, rändrahnusid ja tuletorne on kõige mugavam avastada kas jalgsi või jalgrattaga.
Mida vaadata: Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, 13. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kiriku eripäraks on torni puudumine, Saxby tuletorn, Rumpo matkarada, Vormsi talumuuseum.
Kuidas kohale saab: Vormsi saarele (Sviby sadam) pääseb mandrilt praamiga, parvlaev Ormsö viib üle nii autod kui jalakäijad.
Allikas: Priidu Saart
5. Kihnu
Kihnu on ainulaadne saar, kuna selle elanike elustiil ja kultuur on osa UNESCO pärandiloendist. Saare elanike ajalooline elustiil on endiselt elus – naised kannavad igapäevaselt traditsioonilist esivanemate riietust ning ka mehed ja lapsed riietuvad traditsiooniliselt. Saare elanikud laulavad traditsioonilisi laule ja tantsivad tantse, praktiseerivad iidseid käsitööoskusi ning hoiavad vanu traditsioone ja rituaale elus nii pulmapidustustes ku igapäevastes tegevustes, nagu käsitöö või kalapüük.
Ühelt poolt on Kihnu suuruselt seitsmes Eesti saar, kus on palju vaatamisväärsusi, kuid samas on see piisavalt väike, et olla ideaalne koht jalutamiseks, kalapüügiks, jalgrattasõiduks ning sõbralike saareelanikega tutvumiseks. 19. sajandil pöördus enamik saare elanikke õigeusu poole, mis on saare ja selle elanike veel üks eristav tunnusjoon.
Mida vaadata: Kihnu muuseum, Kihnu Püha Nikolai kirik, Kihnu käsitööpood, Kihnu tuletorn. Vaata rohkem: Kihnu saaretuur.
Kuidas kohale saab: Kihnule pääseb mandrilt parvlaevaga Virve, mis sõidab Munalaiu ja Kihnu sadama vahel ning võtab vastu nii autosid kui ka jalakäijaid.
Allikas: Priidu Saart
6. Ruhnu
Kuuekümne elanikuga Ruhnu saare kogukond kasvatab hobuseid, lambaid ja lehmi ning hoolimata väikesest suurusest on seal ilmajaam, lennujaam, postkontor, arst, raamatukogu ja kaks poodi. Lõunapoolseim saar Eestis on tuntud ka kui Liivi lahe pärl. Kuni 1944. aastani oli saarel tugev rootsi kogukond, kuid Teise maailmasõja ajal lahkusid nad Rootsi elama.
Ruhnu on koduks vanimale puidust ehitisele Eestis ja ka meie vanimale säilinud puidust pühakojale, kirikule, mis ehitati 1644. aastal.
Mida vaadata: Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis Ruhnu Püha Magdaleena puukirik ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, Ruhnu tuletorn ja Ruhnu muuseum.
Kuidas kohale saab: Ruhnule pääseb kahe transpordivahendiga. Oktoobrist aprillini saab Pärnust ja Kuressaarest lennukiga ning maist oktoobrini parvlaevaga Pärnust, Roomassaarelt (Saaremaa) või Munalaiult.
Allikas: Stina Kase
7. Vilsandi
Vilsandi oli oma hiilgeaegadel koduks rohkem kui 200 inimesele, sealhulgas kaluritele, meresõitjatele ja hülgeküttidele, kuid tänapäeval elab seal ainult üks püsiv elanik – saarevalvur. Arvatakse, et saar ise on üle 2000 aasta vana.
Tänapäeval on Vilsandi rahvuspark Eesti kõige merepiirkondlikum rahvuspark ja saarerikkaim piirkond – rahvuspargist hõlmab 2/3 Läänemeri ning ülejäänu koosneb 160 saarest, poolsaarest ja suudmest. Rahvuspark loodi juba 1910. aastal.
Mida vaadata: Vilsandi Kiipsaare tuletorn, Harilaiu poolsaar ja Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus.
Kuidas kohale saab: Vilsandi rahvuspargi külastus tuleb ette planeerida. Kohaliku omavalitsuse korraldatud paadiliin sõidab Papissaare (Saaremaa) sadamast Vikati (Vilsandi) sadamasse ja tagasi.
Allikas: Mati Kose
8. Aegna
Aegna saar asub otse Tallinna külje all, kõigest 14 km pealinnast. See on ideaalne paik, kuhu kasvõi üheks päevaks pageda, et pääseda linnamüra ja kiirustamise eest. Pealinna koosseisu kuuluva saare pindala on 3 km² ja suurem osa sellest on kaetud metsaga – leidub nii männikuid, kuusikuid, sanglepikuid kui ka kaasikuid. Rannajoont on aga kokku 10 km – paras pikkus, et jalgsi ring peale teha ja leida päevitamiseks või niisama liivaluidetes puhkamiseks mõnus eraldatud paigake.
Esimese maailmasõja alguses evakueeriti saarelt kõik elanikud ja saar muudeti sõjaväebaasiks. Raudtee taastati sõjavajaduste jaoks. Laevateenus saarele taastati 1961. aastal, kuid ainult eriloaga inimestele. Alles 1991. aastal avati saar laiemale külastajaskonnale.
Mida vaadata: Rannamõnude nautimiseks on ilmselt kõige parem saare põhjaosas olev liivarand, mille lähistel asub ka maagiline kivilabürint.
Kuidas kohale saab: sõida regulaarliiniga või kasuta veetaksot.
Allikas: Kätriin Huttunen
9. Naissaar
Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi ja suvise kultuurifestivaliga Nargenfestival. Asukoha tõttu on Naissaarel sajandite jooksul olnud oluline kaitsefunktsioon. Peeter I ajal ehitati suurtükipatarei, et sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Saare lõunaosast leiad mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on kitsarööpmeline raudtee pärandiks ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Praegu elab saarel vaid üks inimene ning kogu saar on looduskaitse all.
Mida vaadata: Naissaare keskrada, Naissaare tuletorn ja Naissaare sõjamuuseum.
Kuidas kohale saab: Regulaarne laevaühendus Pirita sadamast või Tallinna Kalasadamast mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.
Allikas: Madis Rallmann
10. Piirissaar
Väike Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas Tartu vallas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi.
Piirissaarel on kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare. Aasta läbi on Piirissaarel eesti ja vene keelt kõnelevaid elanikke kokku vaid 30, suviti aga ligi 200. Siinse kinnise kogukonna peamised tegevusalad on kalapüük ja juurvilja, eriti sibulate kasvatamine.
Mida vaadata: Piirissaare vanausuliste muuseum, traditsiooniline staroveride palvekoda Saare külas, vanausuliste kalmistud, mida on kokku kolm.
Kuidas kohale saab: regulaarse laevaühendusega Laaksaare sadamast Piirisaare sadamasse.
Allikas: Rivo Veber
11. Prangli
Prangli asub Põhja-Eestis Soome lahes. Saar kuulub halduslikult Harju maakonna Viimsi valla koosseisu.
Prangli on ainus Põhja-Eesti saar, mis on olnud püsiasustusega alates 13. sajandist. Saare pindala on 6,62 km², olles suuruselt 13. saar Eestis. Saare haruldaseim taimeliik on põhja-raunjalg. Loodusharuldustest leidub saarel veel võsu-liivsibulat, roosat merikanni ja rootsi kukitsat.
Pranglil asub tänapäeval kolm küla: Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa.
Mida vaadata: saarel asuvad näiteks Prangli kirik ja Pranglisaarte muuseum. Kohalikke huvipunkte tutvustab digigiid.
Kuidas kohale saab: Pranglile tulemiseks on mitmeid variante. Kõige tavalisem viis on saarele sõita liinilaevaga Wrangö, mis veab saarlasi ning saarekülalisi kõikidel aastaaegadel. Liinilaev käib Pranglile aprillist oktoobrini iga päev, enamikul päevadel mitu korda päevas. Talvegraafik on pisut hõredam. Laev Prangli saarele väljub Leppneeme sadamast.
Allikas: Kairi Tähe
Vaata lisaks www.veeteed.ee ja www.tuulelaevad.ee praamiühenduste kohta info saamiseks.
Viimati uuendatud
03.03.2025