Kuidas Eestis kestlikult reisida?
Vali kvaliteedimärgisega tooted, osta kohalikku toitu ja põika sissetallatud radadelt kõrvale.
Kestlikkus on juba pikalt olnud osa eestlaste mõtteviisist.
Kindlasti pole kellelegi võõras maailmakoristuspäev. See on Eestist alguse saanud ajaloo suurim üleilmne kodanikuliikumine, mille eesmärk on kaasata inimesi üle kogu maailma oma kodukohti prügist puhastama. Algatuse juured ulatuvad 2008. aastasse, mil Eestis toimus esimene koristuspäev, toona nimega "Teeme ära!". Alates 2018. aastast on algatus üleilmne – praeguseks on maailmakoristuspäev toimunud rohkem kui 195 ÜRO liikmesriigis ning kaasanud ligi 71 miljonit inimest.
Eesti rahvaarv on küll väike, aga meie tegutsemistahe suur. Nii polegi imestada, et tuhanded inimesed panustavad meie kodumaal ka kestlike turismisihtkohtade arengusse ja hoidmisse.
Kui tahaksid kodumaal reisides kestlikumaid valikuid teha, aga ei tea, kust alustada, siis tutvustame sulle lihtsaid ideid, millega kindlustad, et ka järgmised põlvkonnad saavad Eestit sama mõnusalt avastada.
Toeta kohalikke tegijaid
Kõige lihtsam viis, kuidas kohalikke toetada, on väljas söömisel teadlikke valikuid teha. Paljud restoranid ja kohvikud kasutavad roogade valmistamisel kohalikku toorainet, näiteks Eesti piimatooteid ja Peipsi järvest püütud kala.
Kohalik ja hooajaline tooraine on oluline osa ka Eesti restoranikultuurist. Kui soovid teada, millised on kõige kestlikumad ja keskkonnasõbralikumad einestamisvõimalused, vaata MICHELINi retoranigiidi rohelise tärni soovitusi. Praegu on Eestis kolm restorani, mis vastavad MICHELINi kõrgetele nõuetele.
Toit ei ole aga ainus viis, kuidas kohalikke toetada. Seda saab teha ka Eesti käsitööd ostes. Valik on lai: puutööst kosmeetikani.
Eestlaste traditsioonid on inspireerinud ka moeloojaid. Näiteks Reet Ausi disainitud rõivad on valminud tootmiseelsetest kangajääkidest.
Allikas: Renee Altrov
MICHELINi restoranigiidi rohelise tärniga pärjatud restoranid
Kui otsid kohalikku disaini ja käsitööd, külasta neid kohti
Otsi kvaliteedimärgiseid
Green Key on rahvusvaheline ökomärgis, millega tunnustatakse turismiettevõtete kestlikku tegutsemist. Praeguseks on märgisega liitunud umbes 4500 ettevõtet 65 riigist üle maailma. 2001. aastal liitus selle kvaliteedisüsteemiga ka Eesti.
Külastajatele annab Green Key märgis teadmise, et ettevõte on pühendunud keskkonnamõju vähendamisele. Green Key programm aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide 2015–2030 saavutamisele.
Eestis on eri kvaliteedimärgiseid ka toidul. Näiteks UMA MEKK on Võrumaa päritoluga toidu kaubamärgis, mille eesmärk on tunnustada põllumeest, ettevõtjat, toidutootjat, igat tublit maaharimise ja toidulauaga seotud töötegijat. Saaremaa ehtne toode aga on piirkonnamärgis, mis annab tarbijale hea võimaluse poes, turul ja söögikohas lihtsalt leida ja ära tunda Saaremaal valmistatud tooted.
Silverspoon on Eesti esimene gastronoomiakonkurss, mille eesmärk on väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis. Silverspooni teeb eriliseks see, et konkursil on toitlustushindajateks väga erinevate eluvaldkondade ja maitse-eelistustega inimesed ehk läbilõige Eesti ühiskonnast. Nemad hindavad just seda, mis on tavatarbijale väljas söömisel oluline.
Lisaks on Eesti kasutusel sellised kvaliteedimärgised nagu Ehtne talutoit, Põlvamaa Rohelisem märk, Viru Toit, Põhja-Eesti kohalik toit ja Hiiumaa roheline märk.
Allikas: Priidu Saart
Kata laud loodusandidega
Marjul ja seenel käimine on justkui osa eestlaste identiteedist. Mis võiks olla parem, kui veeta aega värskes õhus ja korjata endale ise süüa? Mustikad, jõhvikad, pohlad, seened, murakad – kõik ootavad sind metsas!
Kui sul veel enda lemmikkohta – või oleks õigem öelda salakohta, teades, et eestlased on oma seenekohtade jagamisel kitsid –, siis ära muretse: oleme teinud põhjaliku ülevaate, millised paigad sind eri andidega rõõmustavad.
Pole kindel, mida metsas korjata ja mis pigem metsa jätta? Sul on võimalus minna metsa ka koos inimesega, kes ütleb sulle kohe, mida võib süüa ja mida mitte.
Eesti on tuntud ka oma kaunite veekogude poolest, mis pakuvad suurepäraseid võimalusi eri röövkalade püügiks. Populaarsed on näiteks haug, ahven, jõe- ja meriforell.
Tasuta ja püügiõigust vormistamata tohid ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul või avalikult kasutataval veekogul, arvestades keeluaegade, keelukohtade ja kalaliikidele kehtestatud piiranguid. Kui tahad tegeleda harrastuspüügiga, pead püügiõiguse eest tasu maksma. Selle kohta leiad rohkem infot kalastusinfo kodulehelt.
Allikas: Priidu Saart
Mine koos eksperdiga loodusesse
Külasta rohelisi sihtkohti
Eesti osaleb rahvusvahelises rohelise sihtkoha ehk Green Destinationsi programmis. Green Destinations on mitu aastat järjest valinud saja parima rohelise sihtkoha hulka ka mitu Eesti paika. 2023. aastal olid nimekirjas mainitud Hiiumaa, Saaremaa, Järvamaa, Lahemaa, Pärnu, Rakvere ja Tartu. Eriti tore on fakt, et sama aasta konverents peeti Tallinnas, mis kandis toona Euroopa rohelise pealinna tiitlit.
Allikas: Priidu Saaart
Avasta Eesti 2023. aasta rohelisi sihtkohti
Võta aega ja põika suurtelt radadelt kõrvale
Eesti suurus tuleb reisides ainult kasuks – ühest otsast teise jõuab kohale juba samal päeval. Nii pole probleem avastada uues kandis sealseid matkaradu, kui selleks peaks soov tekkima.
Loodusampse saab teha ka siis, kui sa kaugele minna ei ihka. Paljud matkarajad asuvad ka linnade ja külade lähedal. Kui aga soovid ette võtta pikema retke, võid proovida Ranniku matkarada, mille marsruudi kogupikkus on 1200 km – 580 km sellest kulgeb Lätis ja 620 km Eestis.
Võimalik on läbida ka Eesti Jaakobitee – rahvusvaheline palverännutee Eestis, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust. Eesti Jaakobitee suundub maamärgist maamärgini, ühest kihelkonnakirikust teiseni.
Kui soovid esialgu piirduda Eestiga, siis on võimalik palverännakuid ka siin ette võtta.
Allikas: Hans Markus Antson
Loe rohkem
Viimati uuendatud
24.10.2024