Jalgrattaga mööda Eestimaad
Eestlastena oleme õnnega koos, sest siinne maastik on ratturite jaoks tõeline paradiis.
Eestis väärtustatakse üha rohkem jalgrattaga liikumist.
Tambet Muide kirjutab Sirbi artiklis, et jalgrattad hakkasid siinkandi teedel vurama 1880. aastate keskpaiku. Toona oli jalgratta ilmselt kõige olulisem funktsioon anda linnainimesele võimalus saada kontakt loodusega ning tutvuda lähema ümbruse ja kodumaaga. Võeti ette ka pikki ja väga pikki retki. Üle kogu Euroopa tegelesid rattaseltsid, ning õige pea ka jalgrataste ning nende osade tootjad kõige jalgrattaturismile vajaliku edendamisega, mis on kaasaegse turismi alus. Siin peitub ka seos rehvitootja Michelini ning restoranide tärnide vahel: gentleman peab ju ometi teadma, kus võõras kohas süüa kõlbab.
Lühikeste distantside läbimiseks on jalgratas sageli soodsaim ja kiireim transpordivahend, kuid rattaga saab siin ette võtta ka pikemaid vahemaid. Eestis on rattaga sõitmise tipphooaeg maist kuni septembrini. See on ka ideaalne aeg, millal võtta ette rattamatk. Miks mitte sõita mööda mõnda Eesti rattateed, tutvudes samal ajal uute paikadega ja avastades meie imelist loodust? Ka mitmepäevased reisid pole siin kontimurdvad.
Kui sul endal sobivat ratast ei ole, pole vaja muretseda – üle Eesti asuvad rattalaenutused, kust leiad täpselt sellise sõiduvahendi, nagu sul vaja on.
Ent enne, kui teele asud, kordame siiski üle, et jalgrattal peab kindlasti olema:
- ees valge ja taga punane helkur
- vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur
- signaalkell
- töökorras pidurid
Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral peab lisaks ees põlema valge ja taga punane tuli.
Tallinn
Viimastel aastatel on Tallinnasse tehtud juurde mitu rattateed, mis hõlbustavad pealinna tänavatel ringivuramist.
Kui soovid ette võtta veidi pikema sõidu, kus saad nautida ka kaunist vaadet, võid mööda Pirita promenaadi Viimsisse sõita. Kui alustad teekonda juba vanalinnast, on ühe otsa pikkus suisa 20 km. Sel marsruudil põika ka Kadrioru parki. Ühtlasi jääb tee peale Maarjamäel asuv Eesti ajaloomuuseum. Viimsis ootab aga avastamist sealne vabaõhumuuseum.
Kui soovid tutvuda Tallinna teise poolega, sõida Paljassaare poolsaarele. Teel saad peatusi teha mitmes kaunis kohas, näiteks Noblessneri sadamalinnakus ja Pikakari rannas. Täpi panevad i-le Paljassaare laudteed, kus on muu hulgas mitu linnuvaatlustorni. Kui juhtud sinna õigel ajal, võid näha ka linnalehmi.
Imeilus kergliiklustee kulgeb ka Stroomi rannast mööda Rocca al Mare rannapromenaadi Kakumäele. Kakumäe lahe ääres asub ka supelrand, mis on liivane ja tavaliselt väikse lainetusega. Ka vesi on seal suhteliselt madal.
Kui juba Stroomi ranna kandis oled, pole kaugel ka Kopli poolsaar, mille üks vaatamisväärsusi on Vene-Balti laevatehase administratiivhoone. Muide, maja torn sai töötava ajanäitaja alles mõne aasta eest – seni olid seal maalitud seieritega võltsnumbrilauad, sest torni mõeldud algne kell olevat Esimese maailmasõja tõttu jäänud omal ajal kohale paigutamata. Tee peale jääb ka Põhjala tehas – endine kummikutehas, millest on kujunemas kaasaegne kultuurikeskus.
Rohkem infot Tallinna rattateede kohta leiad Tallinna linna kodulehelt.
Allikas: Ken Mürk
Tartu
Tartu on iga ratturi jaoks paradiis – Tartu jalgrattateed on eeskujuks ka teistele linnadele.
Emajõe Ateenas asub Tartu linna jalgrattaringlus, millel on kokku 100 parklat (kokku 750 ratast), mis katavad kogu linna. Valida saab nii elektri- kui tavaratta vahel ja mõlemale kehtib sama hinnakiri. Elektrirattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Ühe rattaga saab linnas ringi vurada kuni viis tundi.
Kuid Lõuna-Eesti on oma kuppelmaastikuga ideaalne koht ka pikemate rattamatkade jaoks.
- Kogu aasta jooksul toimuvad Taevaskojas fatbike-rattamatkad. Kevadest sügiseni matkatakse mööda metsaradu Ahja jõe ürgoru kallastel. Talvel põigatakse ka Taevaskoja järvejääle. Tuntumad kohad teekonnal on Suur ja Väike Taevaskoda, Neitsikoobas, Kiidjärve vesiveski ja mõisapark. Matk kulgeb enamik ajast mööda ilusaid metsaradu.
- Holstre-Polli mägedes tehakse elamussõite elektrirattaga. Holstre-Polli võimsad metsad ja seiklusrikkad terviserajad pakuvad avastamisrõõmu kõigile. Maastik võimaldab osalejatel panna proovile nii enda kui ka elektriratta. Olenevalt grupi oskuste ja treenituse tasemest on võimalik läbida kolm erineva raskustasemega sportlikku rada ning üks huvitav orienteerumisvõimalus.
- Haanja-Karula puhkealale jääv Koiva rattarada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast ning teeb ringi Mustjõe ja Koiva jõeäärsetes metsades. 20 km pikkune rada kulgeb mööda kruusaseid metsateid, metsasihte ja radu.
- Karula 50 km pikkune rattarada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda metsateid ja sihte.
- Tartu Rattamaratoni 89 km rada algab Otepäält Tehvandi spordikeskuse staadionilt ja lõpeb Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses.
- 43 km pikkune Laskevälja rattarada kulgeb Mustoja mõhnastiku metsaste küngaste, soolappide, järvesilmade ja liivikute vahel. Rada tutvustab piirkonna militaarset ajalugu: siin asus 1920.–1930. aastatel Eesti kaitseväe laskeväli.
Allikas: Renee Altrov
Jalgratast saab rentida igas Eestimaa otsas
Pikad ja elamusrohked rattaretked edasijõudnutele
Eestis on kaks märkimisväärset matkateed. Oandu-Ikla matkatee on 375 km pikk. Teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Matkatee läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki ning üheksat kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas.
Teine, pea poole pikem retk ootab huvilisi Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel, mis on 628 km pikkune. Matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib rohkesti Eestimaa imelisi maastikke. Loomulikult jääb tee peale palju lõkkeplatse ja kämpinguid.
Ka Euroopa üks vingemaid rattateid, EuroVelo 10, kulgeb siit läbi, olles Eesti kõige pikem ja esinduslikum ratturitele mõeldud matkatee. See 981-kilomeetrine rada algab lõunast, läbides Pärnut, suuremaid saari, Tallinna ja Lahemaa rahvusparki ning jõuab lõpuks Narva.
Hans Markus Antson
Priidu Saart
Priidu Saart
Hans Markus Antson
Jaanus ReeVäikestel teedel on mõnus rattaga kulgeda
Jalgrattaga Eesti saartel
Eesti saared sobivad jalgrattaga avastamiseks neile, kes hindavad vaikust, eraldatust ja rahu. Siin võid sõita kümneid kilomeetreid mööda rannaäärt, kohtamata ühtki teist hinge.
Muhu
Muhu avastamine jalgrattaga võtab umbes kaks päeva. Sadulas tuleb istuda umbes 80 km, kuid sel teekonnal õnnestub sul näha piltpostkaardilikke kalurikülasid, tuuleveskeid, armsaid maju ja metsikut loodust. Kui kohtad teel ka põtru ja metskitsi, oled võitnud jackpot'i.
Saaremaa
Saaremaal – mis on suure hulga spaade tõttu tuntud ka kui Spaaremaa – pakuvad avastasmisrõõmu nii eelmainitud spaad kui ka imelised söögikohad ja loomulikult Kuressaare loss.
Mõnusa rattaretke saad ette võtta marsruudil Kihelkonna-Leisi, mis on üle 65 km pikk. See sobib hästi kahepäevaseks reisiks ja teele jäävad ka paljud vaatamisväärsused, näiteks Mihkli talumuuseum ja Tagamõisa poolsaar.
Allikas: Rivo Veber
Hiiumaa
Hiiumaa on Eesti mitteametlik rattasaar. Kuna siin pole suuri linnu, vaid palju loodust, on see ideaalne paik, kus aeg veidikeseks maha võtta ja rahulikult kulgeda. Kogu saar on rattaga ligipääsetav ja siin on palju häid marsruute, kuhu jäävad ka puhkepeatused ja vaatamisväärsused.
- Tahkuna poolsaare rattatuur: see marsruut sobib hästi päevareisiks, kus kerged rajad vahelduvad vaiksete maateedega. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Hiiumaa Militaarmuuseum ja Tahkuna tuletorn.
- Heltermaa-Suuremõisa-Hellamaa-Kärdla: selle retke jaoks võiksid varuda terve päeva, sest ainuüksi Suuremõisa loss oma aia ja pargiga väärib vähemalt tundi aega. Teised paigad, nagu Suursadam, tutvustavad Hiiumaa ajalugu.
- Luidja-Kõrgessaare-Kärdla: 29 kilomeetrine retk Luidjast Kärdlasse on küll lühike, kuid varu siiski aega, sest Luidja rand, kust rada alguse saab, on niivõrd mõnus, et sa ei pruugigi tahta sealt lahkuda. Orhideefännid peavad kindlasti külastama Kõrgessaare orhideede õpperada – parim on seda teha jaanipäeva ajal, kui paljud orhideed õitsevad.
- Kaina-Kassari: Hiiumaa lõunaosas paiknev 30 km pikkune rada, mille tee peale jääb Orjaku linnuvaatlustorn, kust kevadel ja sügisel võib vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkamiseks Käina lahel.
- Sõru-Emmaste-Kõpu: see on küll pikim rada – 60 km –, aga väärt iga meetrit! Selle teekonna suurimad vaatamisväärsused on kirikud, nende seas armas Mänspäe kabel, ja tuletornid. Ristnas külasta kindlasti Ristna Merekaubamaja – mereprahi muuseumi. Siin on esindatud kõik levinumad kaubagrupid, mille kõige ühisnimetaja on mereprügi.
Allikas: Karl Markus Antson
Kihnu reesuratas on ideaalne ringmarsruut saare avastamiseks
Kihnu
Kihnu on tuntud kolme asja poolest: värvilised seelikud, kala ja kaherattaline transport. Külgkorviga mootorrattaid hakkab siin küll üha vähemaks jääma, aga need on asendunud jalgratastega. Kohalikud on loonud lausa spetsiaalse marsruudi nimega Kihnu reesuratas, mis on ideaalne ringmarsruut Kihnu saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks.
Kihnu kultuurijuhtide ja turismiettevõtjate kujundatud Kihnu reesuratas näitab külastajatele UNESCO tunnustatud kultuuriruumi, maastikke ja merevaateid.
Vormsi
93-ruutkilomeetrisel Vormsil elab umbes 350 inimest. Veeda saarel vähemalt kaks päeva – nii jõuad 55 km reisi ilma kiirustamata läbi teha. Rattaretk algab Sviby sadamast, kust saad ka ratta rentida. Rada kulgeb läbi külakeste ja ühtlasi jäävad tee peale Vormsi talumuuseum ja Saxby tuletorn.
Kus rattaga reisides ööbida?
Ratta transportimine
Rongiga: igas rongis on eraldi ala jalgratastele. Rohkem infot leiad Elroni kodulehelt.
Tallinna ühistransport: bussidesse, trollidesse ja trammidesse ei ole lubatud siseneda sõiduvahendiga, mida ei saa kokku panna.
Maakonnaliinid: üldiselt mahutavad maakonna bussiliinid kaks jalgratast. Lux Express pakub ka tasuta jalgrattapiletit – selleks tuleb pilet osta Lux Expressi kodulehelt.
Praamid: saarte vahelt sõitvatele praamidele saad enda jalgratta kaasa võtta. Kui oled jalgrattaga reisimiseks pileti ostnud e-teenindusest, siis ei pea sa sadamas tegema muud, kui suunduma praamile. Rohkem infot leiad praamide kodulehelt.
Cargobus: Cargobusiga saad hõlpsalt transportida ka oma jalgratast. Üldiselt jõuavad saadetised kohale samal päeval ja tavaliselt saad need kätte bussijaamas asuvast punktist.
City Bike: jalgratta rent Eestis on imelihtne! Kui tahad rentida ratta näiteks Tallinnast ja sõita sellega mõnda teise linna ning selle siis seal ka tagastada, tuleb appi City Bike'i rattarent. Nende ratastega saad sõita Kuressaarde, Pärnusse, Haapsallu, Narva, Tartusse ning isegi Riiga ja Vilniusesse. Jäta ratas lihtsalt turvalisse kohta, näiteks hotelli või hostelisse, ja kuller võtab selle sealt ise peale.
Allikas: Rasmus Jurkatam
Otsid midagi ekstreemsemat?
Avasta Eestimaad fatbike'i sadulas
Loe rohkem
Viimati uuendatud
08.12.2024