Kohalikud maitsed – naudi Eesti eri paikadele omaseid toiduelamusi
Igas Eesti nurgas on oma traditsioonid, mis kajastuvad ka toiduvalmistamises.
Eesti toit on sama mitmekesine ja omanäoline nagu meie loodus ja kultuur.
Igal piirkonnal on oma maitsed, traditsioonid ja toidulood, mis peegeldavad ajaloolisi mõjusid ja tutvustavad kohalikku toorainet. Olgu tegu Setomaa leivaküpsetamise tava, Hiiumaa suitsukalaga või Lõuna-Eesti metsikutest andidest inspireeritud roogadega – Eesti erinevad söögikohad oma traditsiooniliste toitudega pakuvad avastamisrõõmu igale toidunautijale. Loomulikult on üle Eesti au sees rukkileib ning traditsiooniliselt jõululaualt ei puudu verivorstid ega kapsas. Tallinnas on lausa eraldi restoranid, kus pakutakse mõnusalt nostalgilisi roogasid.
Eesti eri piirkondade köögi ja kohaliku toidukultuuri väärtustamiseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutsunud ellu traditsiooni valida igal aastal välja üks Eesti toidu piirkond ning kuulutada välja selle piirkonna maitsete aasta. 2024. aastal kannavad toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja väike Ruhnu.
Harju-, Rapla- ja Läänemaa
Geograafilistest mõjudest sõltuvalt on Põhja-Eesti aegade jooksul sobilik olnud loomakasvatuseks ja nende taimede kasvatamiseks, mille vegetatsiooniperiood on lühem ja ei vaja sügavalt haritud mulda, nt oder ja kartul. Harjumaal näiteks söödi 1930ndatel väga levinult hommikuti
kartuleid lihakastmega.
Ka õllepruulimine on Põhja-Eestis aegade jooksul olnud palju suurem ja sagedasem kui lõunapoolses Eestis.
Kui soovid end tunda nagu mõisahärra või -proua, kes on külaline uhkes pidulauas, külasta ajaloohõngulises Anija mõisas asuvat Anija Mõisakohwikut.
Lääne-eestlaste toidulaual on alati oluline roll olnud kalal. Dirhami kalakohviku menüüs on rõhku pandud just kalale.
Haapsalus asuv Dietrichi kohvik varub toorainet võimalikult lähedalt – kala tuleb alati värskena kohaliku kalamehe käest, lihatooted kohalikust farmist ning hooajaliselt soetatakse kõik köögi- ja aedviljad kõrvaltänava naabrinaise aiast.
Pildi autor: Hans Markus Antson
Tallinn
Üks vanimaid maiustusi, mida Eestimaal on valmistatud juba alates keskajast, on peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnev martsipan, millega saab maiustada Maiasmoka kohviku martsipanitoas.
Keskaja hõngu ja maitseid saab kogeda Tallinna vanalinnas Olde Hansa restoranis. Külalised saavad nautida hansaaegsete kokkmeistrite kombel valmistatud hõrke roogi ja ürdijooke, ajastukohast muusikat ja sõbralikku teenindust. Kõik söögikaardil olevad toidud, mille hulgas leidub rohkelt metsloomalihast hõrgutisi, on keedetud-küpsetatud 15. sajandi retsepte ja valmistusviise järgides.
Raeapteegis on alates 1476. aastast toodetud ja müüdud klaretti – punasest veinist ja vürtsidest valmistatud väärikat jooki, mis on küllalt kange ja suud mõnusalt õhetama panev eliksiir.
Pildi autor: Karl Markus Antson
Virumaa
Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi vanasti oma kalasaagist ning aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Rukkist tehti vorstiputru ja valmistati kapsaleiba.
Piima pikenduseks või ka eraldi joogiks kasutatavat kaerajahuleent nimetati Iisakus kaera kiesa (kaerakees). Kaerajahuleeme hapendamise ja keetmise järelsaadud keedust nimetati Ida-Virumaa põhjapoolses osas kiisel'iks. Kiisel'i kohta on öeldud, et see on "põline toit", talgutoit ja matuste viimane toit.
Peotoiduks oli siinkandis munavõi, mida söödi ka tavanditoiduna lihavõtetel ja nelipühil.
Koduseid ja esivanemate traditsioonidel põhinevaid roogasid pakub Virumaal praegu Kauksi puhkemaja. Valmistamisel eelistatakse lähiümbruse toorainet, sealhulgas Peipsi järvest püütud kala.
Pildi autor: Näljane Nelik
Lõuna-Eesti (sh Setomaa ja Vana-Võromaa)
Setomaal ringi liikudes tasub maitsta näiteks suulliimi ehk suvist külmsuppi aiaviljadest, leemeks hapukoore, vee ja kurgimarinaadi segu. Väga maitsev on tindiruug: supp, milles on muu hulgas nii kuivatatud tindikala kui ka suitsuliha. Proovida võiks ka seenetoite, näiteks tatiruuga – kuivatatud seentest tehtud suppi. Ning kindlasti ei tohiks Setomaalt lahkuda, maitsmata sõira, millest on kujunenud tänapäeva Seto köögi tunnustoit.
Pildi autor: Anna Svetlichnaia
Pärnu
Siinkandis on suur roll kalaroogadel, mille seast leiab midagi maitsvat igaüks. Pärnumaal ootab avastamist ka Romantiline Rannatee, kus suvel toimub palju eriilmelisi toidufestivale.
Küllap ei ole kellelegi võõras fakt, et just Pärnus asub vanim teadaolev inimese elupaik kogu Eestis – Pulli asulakoht. Pärnu muuseumi sõnul sõid siinsed elanikud 9000–8500 aastat eKr peamiselt põtru ja kopraid ning püüdsid kala. Keskajal andis siin suurt kasumi eelkõige saksa soost linnakodanikele kõrtsipidamine ja õllemüük.
Pildi autor: Allikukivi veinitall
Kesk-Eesti (sh Mulgimaa)
Mulgimaal ja selle ümbruses olles tuleb kindlasti süüa Mulgi putru! Ajalooliselt jääb Mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid, levis Mulgi puder ka mujale Eestisse nagu ka Mulgi kapsaste ja segakama söömine.
Pildi autor: Hans Markus Antson
Saared
Saartel on tavapärased toidud olnud lihtsad ja hooajalised, arvestades seda, mida meri, mets või põld parasjagu annab.
Muhus on tavapärane toit hapurokk. Selle põhikoostisesse kuulub kartul, millele lisatakse rukki- ja/või nisujahu. Kui 20. sajandi esimesel poolel kuulus hapurokk muhulaste toidulaua pearoogade hulka, siis tänapäeval tuntakse selle nimetuse all eelkõige magustoitu ja pidupäevasööki.
Saaremaa traditsiooniline söök on pannileib ehk pannikakk, mida ennekõike tunti Lääne-Saaremaal. Selle peamine koostisosa on samuti kartul, lisatakse veel pekisemat soolatud või suitsutatud sealiha, sibulat, jahu, soola ja muna. Tavapäraselt valmistati seda laupäeviti saunajärgseks söögiks.
Ruhnu saare traditsiooniliste maitsetega seostub külmaveekala merisiig. Siiaäkine võileivakattena on aastaid Ruhnus kombeks olnud.
Kui otsid Saaremaa maitseid, aga saarele parasjagu minna ei saa, otsi poest EHTNE-märgisega tooteid – nende puhul on teada, et need on Saaremaal valmistatud. Valikus on rammu andvat söögi- ja joogikraami.
Pildi autor: Nele Erikson
Loe rohkem
Viimati uuendatud
14.05.2025