Metsa matkarada – Riiast Tallinna mööda metsateid
Metsa matkarada algab Riiast ja jõuab välja Tallinna. See läbib kolme loodusparki ja imeilusaid metsateid.
Eesti üks pikimaid matkaradasid Läänemere ranniku matkaraja kõrval on Metsa matkarada: mööda Ida-Eestit kulgev kaugmatkatee läbib Läti ja Eesti metsasemaid alasid ja kolme rahvusparki. Isegi Lonely Planet kirjutas selle kohta ülevaatliku loo.
Balti Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkarajast E11, mis viib Hollandist Scheveningeni piirkonnast Eesti pealinna Tallinna. Riia ja Tallinna vaheline 1060 km pikkune lõik on pühendatud metsateemale, mis on mõlema Balti riigi elanikele väga oluline ja matkajate seas ka väga populaarne.
See ühendab kahte Euroopa pealinna, millest mõlema vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Riiast alates lookleb rada läbi Läti kirdeosa ja ületab Eesti piiri Väike-Palkna looduskaitsealal. Seal on järv, kus on hea teha pikem peatus puhkamiseks.
Eestis kulgeb tee läbi Haanja valla, kus on Baltimaade kõrgeim tipp, Suur Munamägi. Seejärel viib rada läbi Setomaa otse Peipsi äärde. Sealt keerab Metsa matkarada suuna põhja poole ja kulgeb mööda järve kallast, kuni suundub otse Eesti põhjarannikule Toilasse. Ja siis pole enam muud, kui mööda rannikut Tallinnani jõuda.
Metsa matkaraja marsruut
Lätis: Riia - Vangazi - Sigulda - Ligatne - Cesis - Valmiera - Strenci - Gaujiena - Trapene - Ape - Korneti
Eestis: Haanja - Vana-Vastseliina - Värska - Räpina - Alatskivi - Mustvee - Kauksi - Toila - Kunda - Loksa - Maardu - Tallinn
Metsa matkarajale jääb palju külastamist väärt kohti
Metsa matkarada on jagatud 50 etapiks, igaüks umbes 20 kilomeetrit. Võid läbida terve marsruudi või suure lõigu mitmepäevase matkana, kuid loomulikult on võimalikud ka üksikud päevareisid. Lõikudel on eri raskusastmed, nii et igale sobivustasemele on midagi.
Eesti metsades leidub õdusaid puhkekohti ja metsaraja ääres on neid üle 100. Leidub ka grillimiskohaga puhke- ja telkimisalasid. Mitmes neist on ka kuivkäimlad ja prügikastid.
Telkida on tore, aga mõnikord on matkal olles hea ka päris voodis sõba silmale saada. Metsa matkaraja ääres on palju majutusasutusi – kavandatud ööbimised peaksid aegsasti ette planeerima, sest majad on tihtipeale külastajaid täis. Sama kehtib ka söögikohtade kohta, mis võivad olla avatud hooajaliselt. Metsa matkarada on suhteliselt hästi ühendatud kohaliku ühistranspordiga (linnadevahelised bussid), nii et individuaalsesse sihtkohta jõudmiseks pole tingimata autot vaja.
Allikas: Priidu Saart
Metsa matkarajal on mitmekesine loodus ja kultuuriliselt väga erinevad piirkonnad. Kui jaotada laia lehega kolmeks, siis Eesti osas on matkaraja eripäradeks Haanja piirkond, Peipsirannik ja Põhjaranniku-äärne ala.
Väga huvitavad on ka kultuurivaldkonnad: rada viib läbi läbi Setomaa, kus saab mekkida traditsioonilist seto talutoitu. Üks ilusaim rajalõik on Piusa jõe kallastel, kus on näha liivakivipaljandit. Värskas omakorda saab maitsta kohalikku loodusväge: mineraalvett.
Ka vanausuliste piirkond Peipsi ääres erineb ülejäänud Eesti kultuurist omajagu – näha on õigeusukultuuri mõjutusi. Järvekallastel kulgev teerada läbib väikseid asulaid, kus on värviliste puumajakeste read, kohalikud kasvatavad sibulaid ja väikestes poodides müüakse kohalikku kala.
Avasta Setomaad ja vanausuliste kultuuri
Metsarajale jääb kolm rahvusparki: Läti vanim rahvuspark Gauja, Eestis Alutaguse ja Lahemaa. Viimane on kogu Balti regiooni suurim ja vanim rahvuspark.
Looma- ja linnusõpradele on Metsa matkarada esimene valik. Pole üldse juhus, et rajal võib kohata metsloomi, siin-seal imetleda nüüdseks haruldasi kopraid (või vähemalt nende teoseid) ja Alutaguse rahvuspargis vaadata karusid – seda siis giidiga ekskursioonil. Ka linnuriik on sealkandis kirju: must-toonekurg, väike-konnakotkas, rukkirääk, rohelind, mitmesugused kakud ja rähnide liigid ning vee lähedal kaunis jäälind.
Allikas: Priidu Saart
Metsa matkarajal saab mängida geopeitust!
Metsa matkaraja Eestis kulgeva osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud mõned geopeituse aarded. Need tutvustavad vaatamisväärsusi, kultuurilugu ja loodust või pakuvad matkajale pikal kulgemisel mõtteainet ja vaheldust. Tegemist on mänguga, mida on oodatud mängima ka need, kellel puudub eelnev kogemus geopeitusega.
Mis on geopeitus?
Geopeitus on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, mis viib sind senikäimata kohtadesse, looduskaunitesse paikadesse, pakub mõistatamist ja vahel ka füüsilisi väljakutseid. Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei ole näinud või mille olemasolust sa teadlik polnud.
Mängureeglid
- Registreeru kasutajaks www.geocaching.com või www.geopeitus.ee lehel (see on tasuta)
- Otsi juhiste järgi aare üles
- Kirjuta oma külastusest teade logiraamatusse (märkmikusse) – leidjate nimed, leidmise kuupäev. Võimaluse korral logi leid ka veebis või Geocachingu äpis
- Sule aarde karp, et kõik asjad sinna alles jääksid, ning pane aare samasse kohta tagasi, kust sa selle leidsid. Soovi korral võid vahetada aardes leiduvaid esemeid samaväärsete vastu
Rohkem infot geopeituse mängureeglite ja aarete kohta leiad geopeituse kodulehelt.
Loe rohkem
Viimati uuendatud
13.10.2024